62. Eesti bioloogiaolümpiaadi lõppvoor.
Autor:
Sulev Kuuse
Autor:
Sulev Kuuse
62. Eesti bioloogiaolümpiaadi lõppvoorus uurisid õpilased mõrvajuhtumit
11.–12. märtsil peeti 62. Eesti bioloogiaolümpiaadi (EBO) lõppvoor gümnaasiumiõpilastele. Veebis toimunud piirkonnavooru põhjal kutsuti Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituuti võistlema 55 õpilast 29 koolist. Võistluse lõpuks said tulemuse kirja 52 gümnasisti ja üks üheksanda klassi õpilane.
Pärast kahepäevast pingutust saavutas lõppvooru parima tulemuse Hugo Treffneri Gümnaasiumi abiturient Emma Goos. Temale järgnesid teisel kohal sama kooli 11. klassi õpilane Annika Rääbis ja kolmandal Claudia Olev Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. klassist. EBO täismahus tulemused koos žürii otsusega on avaldatud Tartu Ülikooli teaduskooli kodulehel.
Olümpiaadi nädalavahetus algas Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi rakubioloogia professori ja Teadusnõukoja juhi Toivo Maimetsa ülevaatliku loenguga „Libainformatsioon ja teised koroonaõppetunnid“. Edasi jätkati praktiliste töödega, mis vältasid terve laupäeva.
Kriminalistika praktikumis tuli lahendada mitmeid ülesandeid, mis olid seotud haigla valvekirurgi oletatava mõrvajuhtumiga. Õpilased pidid tuvastama ohvri surmaaja ja mürgi kontsentratsiooni hukkunu veres. Samuti tuli teostada võimalik patogeense bakteri tuvastamine ja leida kahtlusaluste seast võimalik kurjategija. Kurjategija lõplikuks avastamiseks pidid võistlejad võrdlema uuritavaid DNA proove. Selleks teostati restriktsioonifragmentide pikkuspolümorfismi (RFLP) analüüs ja geel-elektroforees – seejärel võrreldi DNA proove restriktsioonifragmentide pikkuse järgi, et tuvastada võimalik kurjategija.
Bioinformaatika töös oli vaja esmalt joondada etteantud DNA järjestused veebitööriista NCBI BLAST (ingl Basic Local Alignment Search Tool) abil. Seejärel leiti kahe FASTA formaadis järjestuse homoloogsed vasted mudelorganismide andmebaasist, mille põhjal määrati nende järjestuste võimalik funktsioon ja liigiline päritolu. Alatööna oli tarvis leida etteantud valgujärjestuse põhjal valku määrava geeni asukoht genoomis ja tuvastada antud valgu funktsioon. Järgmine ülesanne oli tarvilik, et kirjeldada mutatsioone bakterigenoomis. Kolmandas bioinformaatika praktilises osas pidid õpilased koostama bakterifaagide ehk bakterit nakatavate viiruste sugupuu.
Zooloogia praktiliste tööde käigus uuriti vihmaussi ja vastati tema eluga seotud küsimustele. Edasi vaadeldi selgrootute hõimkondi kümne erineva organismi näitel. Ülesande teine pool oli nende organismide paigutamine hõimkonna määramistabelisse etteantud tunnuste järgi. Zooloogia praktikumi lõpetas töö putukate taksonoomiast. „Mõnevõrra ettearvatult kujuneski zooloogia kõige raskemaks praktiliseks tööks,“ kinnitab EBO žürii esimees Sulev Kuuse.
Botaanika praktikumis oli tarvis teha ette antud taime osast ristlõik, tunda taimepreparaadi histoloogiat ja siduda oma teadmised fotosünteesiprotsessi tundmisega vastates mitmetele küsimustele. Tänavu tuli õpilastel teada C3, C4 ja CAM-taimi. Lisapunkte oli võimalik saada okaspuu okkast preparaadi tegemisega. Pikk käsitööpäev lõppes õhtusöögiga Omicumi aatriumis.
Järgneval päeval olid võistluslaual keerulised teooriaülesanded, mille lahendamine nõudis õpilastelt lisaks nupukusele ka funktsionaalset lugemisoskust. Olümpiaadi teine võistluspäev lõppes tordi söömisega, millega tähistati käesoleval õppeaastal kätte jõudnud Eesti olümpiaadide 70. tegevusaastat. Pidulikul lõputseremoonial küttis kirgi Eesti hülgeuurija Mart Jüssi põnev käsitlus koeranäoga kaladest.
Mõnevõrra ettearvatult kujuneski zooloogia kõige raskemaks praktiliseks tööks.
Kahepäevase võistluse kokkuvõttes selgitati lisaks üldisele paremusjärjestusele välja ka klasside edukaimad. Üheksandate klasside parima tulemuse saavutas Annagreta Johanson (Elva Gümnaasium). Kümnendate klasside esikolmiku moodustasid Violeta Jürgens (Hugo Treffneri Gümnaasium), Karl-Erik Volberg (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium) ja Mia Marleen Rahe (Tallinna Reaalkool). Üheteistkümnendate esikolmik oli Annika Rääbis (Hugo Treffneri Gümnaasium), Liisa Pata (Tallinna Reaalkool) ja Sander Sarapuu (Hugo Treffneri Gümnaasium). Kaheteistkümnenda klassi õpilaste seas kuulusid esikolmikusse Emma Goos (Hugo Treffneri Gümnaasium), Claudia Olev (Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Ellen Roper (Tallinna Reaalkool).
62. Eesti bioloogiaolümpiaadi praktikumides olid parimad:
- kriminalistika (molekulaarbioloogia) – Aia Adele Narits (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klass);
- bioinformaatika – Annika Rääbis (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. klass);
- zooloogia – Emma Goos (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12 klass);
- botaanika – Violeta Jürgens (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klass) ja Claudia Olev (Tallinna Reaalkooli 12. klass).
Praktikumide üldvõitjaks krooniti Annika Rääbis. Teooriatööde edukaim oli Ellen Roper (Tallinna Reaalkooli 12. klass).
34. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad (IBO) toimub tänavu 3.–11. juuli Al Ain’i kõrbelinnas Araabia Ühendemiraatides. EBO-l eduka tulemuse saavutanud õpilaste õpetus ja valikvõistlus Eesti esinduse selgitamiseks toimub Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis 10.–12. aprillini. 4-liikmelisse võistkonda kandideerivate õpilaste nimekiri on avaldatud žürii lõppotsuses.
62. Eesti bioloogiaolümpiaadi läbiviimist toetasid Haridus- ja teadusministeerium ning Tartu Ülikool: teaduskool, molekulaar- ja rakubioloogia instituut, genoomika instituut, maateaduste ja ökoloogia instituut, loodusmuuseum. Samuti teaduskeskus AHHAA, ajakirja Eesti Loodus toimetus ja Toomas Kukk ning Tartu Antoniuse Gildi keraamikud.
Olümpiaadi aitasid läbi viia Karl Valter Oja, Karl Jürgenstein, Mari Remm, Ando Vaan, Vesta Selg, Daniel Valdma, Ene Kook, Silvia Pihu, Illi Tarmu, Reidar Andreson, Age Brauer, Kaur Reidma, Eliisa Täht, Uku-Laur Tali, Triinu Visnapuu, Anneliis Rea, Johan Tamm jpt. Korraldajad tänavad kõiki osalejaid ja õpilaste vanemaid ning õpetajaid.
