65. Eesti bioloogiaolümpiaadi lõppvoorus osales 57 õpilast 18 koolist

7.–8. märtsil toimus Tartu Ülikoolis Eesti gümnaasiumiõpilaste järjekorras juba 65. bioloogiaolümpiaadi (EBO) lõppvoor. Arvutiavarustes toimunud piirkonnavooru põhjal osales Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis toimunud lõppvoorus 57 õpilast 18 koolist.

Pärast kahepäevast pingutust saavutas lõppvooru parima tulemuse Tallinna Tõnismäe Reaalkooli abiturient Jevgeni Baran, kes saavutas nii praktilistes töödes kui teooriavoorus kõrge teise koha. Temale järgnesid teisena Tuuli Veskimäe Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassist ja kolmandana Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Silvia Nafthal. 65. EBO täismahus tulemused koos žürii otsusega on avaldatud Tartu Ülikooli teaduskooli kodulehel.

Olümpiaadi nädalavahetus algas Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi molekulaarse biomeditsiini kaasprofessori Kaido Kurrikoffi loenguga „Bioloogilised ravimid ja nanomeditsiin“. Edasi jätkasid olümpiaadile kutsutud praktiliste töödega, mis vältasid nii Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis kui ökoloogia ja maateaduste instituudis terve laupäeva.

Bioinformaatika töö koosnes neljast osast. Vastamiseks tuli aru saada ja osata kasutada mitmeid veebitööriistu. Esimeses osas oli vaja teostada bakteriofaagide fülogeneetiline analüüs. Tuli osata transleerida geenijärjestusi valgujärjestusteks, pidi oskama kasutada erinevaid programme, et joondada järjestusi ja arvutada fülogeesipuude esinemist. Töö teine osa eeldas arvutites väga lühikeste DNA järjestuste joondamist ning vastavalt saadud andmetele joondusskoori, identsusprotsendi ja katvuse protsendi leidmist. Bioinformaatika kolmas osa käsitles metagenoomikat, et tuvastada patsiendi geeniproovis võimalikke patogeensete organismide DNA järjestusi, kasutades selleks kontrollandmestikku. Lootusetult keeruline, kuid mitte võimatu lahendada – ütlesid õpilased!

Molekulaarbioloogia praktikumis tuli esmalt harjutada mikropipeti kasutamist, sest mitte kõigis koolides pole selliseid töövahendeid. Edasi oli vaja kasutades teostada ühest plasmiidist kindla geeni kloneerimine teise plasmiidi. Õpilased pidid oskama arvutada peale ensüümlõikamist tekkivate plasmiidi fragmentide pikkusi, aru saama, mismoodi ensüüm plasmiidi lõikab, tegema korrektseid arvutusi ja teadma teoreetilistele küsimustele vastuseid.

Botaanika kabinetis tuli tegeleda taimede määramisega ning vastata ökoloogia küsimustele. Oli vaja aru saada taimede õietüübi joonistest ning vastata küsimustele nartsisside evolutsionipuu kohta. Botaanika praktikum oli enamusele jõukohane, kuid nuputamist jagus ikkagi.

Töömahukas oli loomaanatoomia ja -füsioloogia praktikum. Õpilased pidid olema valmis kala morfoloogiliseks uurimiseks ja lahkamiseks (siseelundite tundmine, lõpuskaarte loendamine). Samuti tuli koeproovides määrata katalaasi aktiivsust ja teha ribatestiga kolme koera uriiniproovi analüüs. Pidi oskama vastata ka teoreetilistele küsimustele.

Märtsikuule kohaselt oli ilm kevadtalviselt kaunis – külm, kuid päikeseline.

Järgneval päeval olid võistluslaual keerulised teooriaülesanded, mille lahendamine nõudis õpilastelt lisaks nupukusele ka funktsionaalset lugemisoskust ja samuti kella vaatamise oskust, et oma aega õigesti jagada. Lisaks tuli kokku võtta kõik oma teadmised, sest kasutada polnud lubatud mingeid kõrvalisi vahendeid.

Pidulikul lõputseremoonial pidas ettekande TÜ ÕMI teadur, doktoriõppes keskuse juht, Maris Hindrikson teemal „Miks huntide uurimine õpetab paremini mõtlema kui ükski õpik?“. Hea on teada, et Eesti looduse on hunt omal kohal, tuleb vaid jälgida, et inimese ja looma vahekord ning suhted sassi ei läheks.

Kahepäevase võistluse kokkuvõttes selgitati lisaks üldisele paremusjärjestusele välja ka klasside edukaimad. Üheksandate klasside parima tulemuse saavutas Elis Paugus (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium). Kümnendate klasside esikolmiku moodustasid Mia Roots (Tallinna Reaalkool), Markus Vurm (Hugo Treffneri Gümnaasium) ja Artur Pinding (Tallinna Reaalkool). Üheteistkümnendate esikolmik oli Silvia Nafthal, Richard Olev (mõlemad Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Marten Suits (Tallinna Reaalkool) Kaheteistkümnenda klassi õpilastest kuulusid esikolmikusse Jevgeni Baran (Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Tuuli Veskimäe (Hugo Treffneri Gümnaasium) ja Kaarel Toomet (Nõo Reaalgümnaasium).

Praktikumides olid parimad:

· molekulaarbioloogia – Anette Roop (HTG, 12. klass);

· bioinformaatika – Nora Adeele Kalda (GAG, 10. klass);

· loomaanatoomia ja -füsioloogia – Richard Olev (GAG, 11. klass);

· botaanika – Mirtel Kase (HTG, 10. klass).

Praktikumide üldvõitjaks krooniti Richard Olev, teooriatööde edukaim oli Tuuli Veskimäe ning 65. EBO üldvõitjaks kuulutati Jevgeni Baran.

37. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad (IBO) toimub tänavu 12.–19. juulil Leedu Vabariigis (Vilnius). EBO-l eduka tulemuse saavutanud õpilaste edasine õpetus ja valikvõistlus Eesti võistkonna selgitamiseks toimub 20.–23. aprillil. Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis. Eesti 4-liikmelisse võistkonda kandideerivate ja kutsutud õpilaste nimekiri on avaldatud žürii lõppotsuses.

65. Eesti bioloogiaolümpiaadi läbiviimist toetasid Haridus- ja teadusministeerium ning Tartu Ülikool: teaduskool, molekulaar- ja rakubioloogia instituut, genoomika instituut, maateaduse ja ökoloogia instituut, loodusmuuseum. Toetasid ajakirja Eesti Loodus toimetus ja Toomas Kukk ning Tartu Antoniuse Gildi keraamikud Kaido Kask ja Piret Veski.

Olümpiaadi aitasid läbi viia Tartu Ülikooli üliõpilased, kes on olnud tublid bioloogiatundjad varasematel aastatel, samuti kraadiõppurid ja töötajad Karl Valter Tammoja, Mari Remm, Vesta Selg, Annika Rääbis, Ene Kook, Krista Takkis, Ken Kaskla, Emma Goos, Liisa Pata, Karl Jürgenstein, Reidar Andreson ja Age Brauer jpt. Korraldajad tänavad kõiki osalejaid ja õpilaste vanemaid ning häid koole ja tublisid õpetajaid.

Lisateave: Sulev Kuuse, Eesti bioloogiaolümpiaadi žürii esimees, [email protected]