Informaatikaolümpiaadi lõppvooru võitis teist aastat järjest Kristjan Lepp

Informaatikaolümpiaadi lõppvooru avamine
Informaatikaolümpiaadi lõppvooru avamine, 7. veebruar 2026
Autor: Sandra Schumann

7.–8. veebruaril toimunud Eesti informaatikaolümpiaadi lõppvoorus Tartu Ülikooli Delta hoones võistles 38 Eesti andekaimat noort programmeerijat. Maksimumpunktidega võitis juba teist aastat järjest Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristjan Lepp.

Eesti informaatikaolümpiaadi lõppvooru toimumist korraldasid Tartu Ülikooli teaduskool ja Eesti informaatikaolümpiaadi žürii. Võistlusest võttis osa 28 gümnaasiumi- ja 10 põhikooliõpilast üle Eesti. Parimad noored kutsutakse edasi valikvõistlustele, mille põhjal moodustatakse Eesti koondised rahvusvaheliseks informaatikaolümpiaadiks, Euroopa juuniorite informaatikaolümpiaadiks, Euroopa tüdrukute informaatikaolümpiaadiks ja Balti informaatikaolümpiaadiks.

Gümnaasiumiastmes pälvis esikoha maksimumpunktidega Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristjan Lepp, kes saavutas sama tulemuse ka eelmisel aastal alles 9. klassi õpilasena. Põhikooli arvestuses olid võitjateks mitmendat aastat järjest tugevaid tulemusi näidanud Laagri Kooli 9. klassi õpilane Hannes Tsengov ning esmakordselt lõppvoorus osalenud Tallinna 21. Kooli 9. klassi õpilane Mattias Joosep Tammaru.

Algajate arvestuses, mille eesmärk on innustada neid õpilasi, kes alustavad võistlusprogrammeerimisega gümnaasiumis, oli võitjaks Audentese Erakooli 10. klassi õpilane Emilia Kond (gümnaasiumi üldarvestuse II järgu diplom). Paljud noored jõuavad informaatikaolümpiaadini pärast põhikooli lõpetamist, sest võistlusprogrammeerimise sisu tavapärases kooliõppes enamasti ei õpetata ja õpilased peavad hea tulemuse saamiseks palju iseseisvat tööd tegema.

"Ülesannete raskusaste õnnestus seekord õigesti valida. Ühelt poolt suutis maksimumpunktid teenida ainult üks õpilane, ja seega sai välja kuulutada selge võitja. Teiselt poolt ei jäänud ükski lõppvoorus osalenu nulli peale, mis oleks võinud olla demotiveeriv kogemus. Ka nende äärmuste vahel oli skooride jaotus sobiv, et valida välja rahvusvaheliste võistluste koondiste kandidaadid."
Ahto Truu
žüriiliige ja teaduskomitee juht

Võistlusülesanded eeldasid nii algoritmilist mõtlemist kui ka loovust. Näiteks tuli kirjutada programm, mis jagaks sõnad gruppidesse nii, et ühte rühma kuuluksid omavahel anagrammid, või leida algpunktist lõpp-punkti viiv teekond, mille käigus veedetakse võimalikult palju aega vihma eest puuvõrade all varjus.

Igal aastal annab žürii välja ka pika ajalooga laisa programmeerija eriauhinda, mis tunnustab nutikaid ja eriti lühikesi lahendusi keerukatele ülesannetele. Auhinna väljaandmisel arvestatakse ainult neid programme, mis saavad oma ülesandest maksimumpunktid, ning tulemus sõltub sellest, kui raske ülesanne on lahendatud võimalikult vähese koodimahuga. Sel aastal pälvisid laisa programmeerija auhinna gümnaasiumiastmes Karl Markus Konstabel (Hugo Treffneri Gümnaasium, 11. klass) ja põhikooliastmes Märt Mattias Alas (Miina Härma Gümnaasium, 6. klass).

Võistluse teisel päeval toimusid osalejatele ka oma ala ekspertide huviloengud. Tarkvara testimisest rääkis Kätlin Viilukas Nortalist ettekandes „QA – kvaliteedi tagamine töös“. Programmide analüüsimise teemal pidas loengu Karoliine Holter Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi tarkvarateaduse töörühmast. Tehisintellekti usaldusväärsusest kõneles Cybernetica vanemteadur Liina Kamm.

Informaatikaolümpiaadi korraldab Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli teaduskool, lõppvooru toimumist toetasid Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut ja Bolt.

Informaatikaolümpiaadi tulemused leiab Tartu Ülikooli teaduskooli kodulehelt ja Eesti informaatika­olümpiaadi kodulehelt, kus on lisaks tulemustele ka ülesanded, järellahendamine kõigile huvilistele ja muid materjale.


Euroopa tüdrukute informaatikaolümpiaadil ja Euroopa juunioride informaatikaolümpiaadil osalemist ei kaeta riiklikest vahenditest ning Tartu Ülikooli teaduskooli jaoks on väga tähtis toetajate panus. Eesti noorte osalemist rahvusvahelistel olümpiaadidel saab toetada teaduskooli toetuskampaania kaudu Tartu Ülikooli sihtasutuse kodulehel.

Toetuskampaania