Neljapäevane koolitus aitas loodusteaduste õpetajatel andekaid õppijaid märgata ja toetada

Tartu Ülikooli teaduskool korraldas koostöös loodus­teadusliku hariduse keskuse ja Eesti bioloogiaolümpiaadi žüriidega Õpetajate Akadeemia raames neljapäevase täiendkoolituse „Andekus loodusteadustes – kuidas märgata ja inspireerida tulevikutalente klassiruumis kaasava hariduse kontekstis“. Koolitus toimus kahel nädalavahetusel – 26.–27. septembril ja 28.–29. novembril – ning tõi kokku loodusainete õpetajad üle Eesti.

Koolituse eesmärk oli toetada õpetajaid andekate õpilaste märkamisel ja arengu suunamisel, avardada arusaama andekusest ning luua tihedam koostöö õpetajate ja olümpiaadi žüriide vahel. Rõhk oli kaasaval haridusel – sellel, kuidas pakkuda keerukamaid väljakutseid nii, et andekad õppijad saaksid areneda koos oma klassi ja kooliga.

Andekus kui mitmekesine nähtus

Koolitusel käsitleti nii andekuse psühholoogilisi ja pedagoogilisi aluseid kui ka väga praktilisi küsimusi: kuidas hoida õpilaste motivatsiooni, ennetada igavust ainetunnis ja pakkuda süvitsi minevaid väljakutseid. Aruteludes tõsteti esile noppeõppe, projektipõhise õppe ja diferentseeritud ülesannete võimalusi, mis aitavad andekal õpilasel tegutseda oma tasemel, samal ajal klassiga seotuks jäädes.

Õpetajate ja olümpiaadi žüriide sisuline koostöö

Bioloogiaolümpiaadi žürii esimehed Sulev Kuuse ja Kairi Maileht andsid osalejatele põhjaliku ülevaate nii põhikooli kui ka gümnaasiumi bioloogiaolümpiaadi ülesehitusest, hindamisest ja lõppvoorude loogikast. Õpetajad jagasid omakorda kogemusi klassiruumist ja piirkonnavoorude korraldamisest, mis aitas žüriidel paremini mõista koolide võimalusi ja kitsaskohti. Selline kahepoolne dialoog loob ühist arusaama sellest, mida olümpiaad õpilaselt ootab ja milliseid eeldusi kool saab kujundada.

Piirkonnavoor Moodle’is: aus sooritus ja õppimisvõimalus

Ühe olulisema aruteluteemana tõstatus bioloogiaolümpiaadi piirkonnavooru korraldamine Moodle’i keskkonnas. Õpetajad tõid esile vajaduse paremini tagada ausad võistlustingimused ja järelevalve, sest praeguses vormis on keeruline kontrollida näiteks tehisaru abil vastuste koostamist. Muret tekitas ka tulemuste hilinemine ning see, et õpetajatel ei ole enam võimalik töid ise parandada – see vähendab nende võimalust analüüsida õpilaste lahendusi ja õppida ülesannete loogikast. Kokkuvõttes leiti, et piirkonnavooru korraldus vajab lahendusi, mis ühendaks ausa soorituse, kiire tagasiside ning õpetajate sisulise kaasamise hindamisse.

Praktilised ülesanded ja noppeõpe

Koolituspäevade oluline osa olid praktikumi­tunnid, mis peegeldasid bioloogiaolümpiaadi lõppvooru taset ja metoodikat. Õpetajad said ise läbi teha biokeemia ülesandeid (Jürgen Jalak ja Andres Ainelo) ning tutvuda rakubioloogia meetoditega, nagu immunofluorestsents ja voolutsütomeetria (Dmitri Lubenets). Lõppvoorude sisu avasid ka botaanika ja taimede süstemaatika (Silvia Pihu), evolutsioon ja loomade süstemaatika (Toomas Esperk), prokarüootide mitmekesisus (Triinu Visnapuu), vaktsineerimisega seotud libainfo ja koroonaõppetunnid (Toivo Maimets) ning õhulõhede roll taimede kasvus ja saagikuses (Hanna Hõrak).

Lisaks tutvustati noppeõpet ja projektipõhiseid lahendusi kui tõhusaid viise andekate õppijate toetamisel. Erinevaid STEAM-projekte ja nende rakendamist koolis tutvustasid Helen ja Helin Semilarski, pakkudes õpetajatele ideid, kuidas ühendada loodusained, tehnoloogia ja loovus.

Kodutööd ja motivatsioon

Koolituse lahutamatu osa olid kodutööd, mille käigus kaardistasid õpetajad oma kooli seniseid võimalusi andekate toetamisel, koostasid tegevuskava ühe konkreetse õpilase juhendamiseks, katsetasid olümpiaadiülesannete koostamist ja analüüsisid eri diferentseerimisvõtteid. Kodutööde esitlused tõid esile nii tugevused kui ka kitsaskohad eri koolides ning aitasid osalejatel üksteise kogemusest õppida.

Oluliseks teemaks kujunes ka motivatsioon: kuidas hoida andekat õppijat tegutsemas nii, et pingutus oleks jõukohane, kuid väljakutsuv. Motivatsiooni teemat avas Katrin Vaino, kelle töötoas sõnastatud mõtetest sündis ühiselt luuletus, mis võttis kokku õpetajate kogemused ja ootused andekate noorte toetamisel.

Kokkuvõttes oli tegemist sisuka ja tiheda koolitusega, mis toetas loodusainete õpetajaid nii andekuse mõtestamisel, õpilaste juhendamisel kui ka koostöö arendamisel olümpiaadi žüriidega. Sellised kohtumised aitavad tugevdada Eesti loodusteaduslikku haridust ja tagada, et tuleviku talendid saavad koolis märgatud ja toetatud.