Noored füüsikud tõid rahvusvaheliselt olümpiaadilt koju neli medalit ja aukirja

18.–25 juulil toimus 55. rahvusvaheline füüsikaolümpiaad, kus osales 406 võistlejat 87 riigist. Eestit esindas viieliikmeline võistkond koos kahe juhendajaga. Kõik meie võistlejad tulid auhinnalisele kohale: hõbemedaliga naasid Saskia Põldmaa Tallinna Reaalkoolist, Ralf Robert Paabo Hugo Treffneri Gümnaasiumist ja Mihkel Rannut Reaalkoolist. Uku Nael Miina Härma gümnaasiumist sai pronksi ja August Jakobson Nõu Reaalgümnaasiumist pälvis aukirja. Seejuures jäi Saskial, võistluse paremuselt teisel tütarlapsel, kuldmedalist puudu 1,7 punkti ja parima naissoo esindaja auhinnast 1,0 punkti.

Riikide arvestuses oli Eesti 20. kohal, sh Euroopas neljandal kohal (Rumeenia, Ukraina ja Sloveenia järel). Kui arvestada elanikkonna suurusega, siis on Eesti tulemus maailmas üks parematest, vt lisatud graafik, kus võistkonna kogutud punktide kogusumma on esitatud sõltuvuses elanikkonna suurusest logaritmilises teljestikus.

Image

Esimesel võistluspäeval tuli õpilastel viie tunni jooksul lahendada kaks eksperimentaalülesannet, millest esimene oli pühendatud püsimagneti dünaamikale Maa magnetväljas. Teises eksperimentaalülesandes uuriti kraatrite teket ja sõiduki liikumist liivas - selle modelleerimiseks kukutati teraskuulikesi liivaga täidetud anumasse ja lasti kuulikesel veereda siledaks tehtud liivapinnal. Teooriaülesandeid lahendati teisel võistluspäeval, samuti viie tunni jooksul. Uuriti tähtede liikumist ja massitiheduse jaotust galaktikas, sh käsitleti modifitseeritud Newtoni dünaamikat, mille kohaselt Newtoni seadus ei kehti väga väikeste kiirenduste korral. Teises ülesandes uuriti nn Cox'i kella – 1760ndatel aastatel James Coxi poolt leiutatud seadme – toimimist, mis keeras kellapomme üles kasutades õhurõhu muutuste abil. Kolmandas ülesandes käsitleti mullide moodustumist, kasvamist ja pinnale kerkimist šampanjaklaasis.

Juhendajatena olid kaasas Mila (Quebeci AI Instituut) teadur Kaarel Hänni ja TalTechi professor Jaan Kalda. Nende ülesandeks oli ülesannete tõlkimine, meie võistkonna liikmete võistlustööde omapoolne hindamine ja hinnete üle diskuteerimine korraldajate tiimiga. Diskuteerimise käigus on võimalik punkte juurde saada juhul, kui õpilase töö hälbib tüüplahendustest, nt originaalse lähenemise pärast, mistõttu korraldajate poolsed hindajad ei olnud õpilase lahendusest täielikult aru saanud. Omamoodi rekordiks oli meie juhendajate poolt diskuteerimise käigus Mihkel Rannutile juurde saadud 3,4 punkti – terve võistluse peale ühe võistleja kohta kõige suurem juurde saadud punktisumma.

Osalejad viidi ekskursioonile Versaille lossi, paadisõidule piki Sein'i jõge, Orsay muuseumisse ja optikalaboritesse Paris-Saclay Institut d'Optique's, kus näidati mh Bose-Einstein'i kondensaatide tekitamist ja optiliste pintsettide valmistamist.

Eesti võistkonna olümpiaadil osalemist toetasid Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Ülikooli teaduskool, Taltech ning OÜ CAFA Tech.