„Talendid Tartusse!“ programmi teadussuuna noored tegid oma projektide vahekokkuvõtteid

14.–15. jaanuaril esitlesid „Talendid Tartusse!“ programmi teadussuuna noored oma uurimis- ja arendusprojektide vahetulemusi. Kahe päeva jooksul kõlas 15 ettekannet, milles käsitleti nii dopamiini retseptori mutatsioonide mõju ravimite ja retseptori koostoime uurimisele, välgu registreerimist satelliidiandmetest ja universumi kaardistamist kui ka keeleõppeformaate, antiigitõlgete andmebaasi ning suurkiskjate meediakajastust Eestis.

14. jaanuar – pärimusest retseptoriteni ja satelliidiandmeteni

Esimesel päeval tutvustati Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna projekti, kus loetakse ja süstematiseeritakse libahundist ning teistest kujumuutjatest kõnelevaid pärimustekste. Materjali oli palju ning käsikirjade ja murdekeelega töötamine eeldab tähelepanelikku tekstilugemist, tüpoloogia määramist ja allikate võrdlemist.

Seejärel liiguti laboritöö ja biokeemia juurde. Tartu Ülikooli keemia instituudi projektis luuakse dopamiini D3 retseptori punktmutatsioone, et võrrelda, kuidas ravimid mõjutavad retseptori toimimist ning kui tugev on koostoime metsiktüübi ja mutatsioonidega variantide korral. Teises keemia instituudi projektis arendatakse retseptoritel põhinevat biosensorsüsteemi dopamiini ja serotoniini määramiseks fluorestseeruva signaali abil.

Humanitaarteaduste valdkonnas tutvustas suhtluspõhise keeleõppe töörühm programme, mis toetavad keelepraktikat pärissuhtluses, ning selgitas, kuidas analüüsitakse osalejate ootusi ja kogemusi.

Päeva lõpetasid kosmose ja atmosfääriuuringud. Tartu observatooriumi projektis käsitleti universumi kaardistamist uue põlvkonna vaatlusandmete abil ning füüsika instituudi kliimauuringute keskuse ettekandes selgitati, kuidas geostatsionaarselt orbiidilt kogutud andmetega registreeritakse välku Euroopa ja Aafrika kohal ning seotakse tulemused tormirakkude jälgimisega.

15. jaanuar – ühiskonnast ja kultuurist robootika, energiatehnoloogia ja tehisaruni

Teisel päeval käsitleti muu hulgas inimese ja keskkonna suhteid. Terioloogia töörühm uurib, milline on suurkiskjate meediakajastus Eestis: senistes tulemustes tõuseb esile, et palavaimaks teemaks kujuneb jahindus ning kajastuse intensiivsus võib ajas muutuda. Projekti eesmärk on paremini mõista, kuidas meediapilt võib hoiakuid mõjutada.

Kliima, ebavõrdsuse ja demokraatlike algatuste teemal analüüsiti poliitiliste emotsioonide rolli eri tekstiliikides, kasutades diskursusanalüüsi ja kodeerimisvahendeid (sh MAXQDA).

Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas tutvustati mikroobsete protsesside rolli süsiniku- ja lämmastikuringes ning seda, kuidas DNA-põhiste meetoditega ja qPCR-analüüsiga hinnatakse markergeenide ning geenikoopiate arvukust eri proovides.

Tehnoloogiainstituudi SemuBoti ettekandes anti ülevaade tudengiprojektist, mille eesmärk on arendada humanoidrobotit ning katsetada selle võimalikke rakendusi.

Keemia instituudi projektis keskenduti tahkeoksiidkütuseelemendi anoodimaterjalidele ning kirjeldati, kuidas valmistatakse elektroode ja tehakse mõõtmisi (sh impedantsspektroskoopia), et hinnata raku omadusi eri tingimustes.

Humanitaarteaduste valdkonnas tutvustati Eesti antiigitõlgete bibliograafia ja andmebaasi täiendamist. Majandusteaduskonnas vaadeldi tehnoloogiliste uuenduste seoseid tootlikkusega ja juhtimisliku võimekuse rolli. Arvutiteaduse instituudis esitleti kahte projekti: ühes uuritakse inimfaktorit pärisaru ja tehisaru koostöös ning teises selgitatakse matemaatikat, mis toetab andmete salvestamist ning vigade tuvastamist ja parandamist CD- ja DVD-andmekandjatel.

„Talendid Tartusse!“ programm pakub väga heade õpitulemustega üliõpilastele võimalust panustada Tartu Ülikooli teadlaste ja uurimisrühmade töösse ning arendada oma teadus- ja uurimispädevusi. Sel õppeaastal kandideeris programmi 85 üliõpilast, kellest valituks osutus 68: neist 44 alustas teadus- ning 14 ettevõtlus- ja 10 noore õpetaja suunal.

Talendid Tartusse! programmi teadussuuna projektid

Loodus- ja täppisteaduste valdkond

Uute bio-plastide saamine ja nende omaduste uurimine (Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut, juhendajad Livia Matt, Lauri Vares)

The mathematics behind the CD and DVD (University of Tartu, Institute of Computer Science, juhendaja Henk D.L. Hollmann)

Füüsikateadlikud masinõppe meetodid (Tartu Ülikooli füüsika instituut, sensortehnoloogiate labor, juhendaja Taavi Repän)

Välgu registreerimine Euroopas ja Aafrikas geostatsionaarselt orbiidilt (Tartu Ülikooli füüsika instituut, kliimauuringute keskus, juhendajad Sven-Erik Enno, Piia Post)

Customer-Centric Processes for Digital Journeys (University of Tartu, Institute of Computer Science, juhendaja Fredrik Milani)

Inimfaktori uurimine pärisaru ja tehisaru interaktsioonides (Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut, Päris- ja tehisaru labor, juhendajad Jaan Aru, Madis Vasser)

Mikroorganismid aineringetes kliimamuutuste kontekstis (Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, juhendaja Mikk Espenberg)

LC-MS analüüsi keemilise ruumi uurimine ühendite paremaks tuvastamiseks ning metaboloomide võrdlemiseks (Tartu Ülikooli keemia instituut, Analüütilise keemia õppetool, juhendaja Pilleriin Peets)

Universumi kaardistamine uue põlvkonna astronoomiliste vaatlustega (Tartu observatoorium, juhendaja Elmo Tempel)

Ravimite mõju testimine dopamiini D₃ retseptori geneetilistele mutatsioonidele (Tartu Ülikooli keemia instituut, juhendaja Anni Allikalt)

Dopamiini ja serotoniini määramine uudse retseptoritel põhineva biosensorsüsteemi abil (Tartu Ülikooli keemia instituut, juhendajad Santa Veikšina, Ago Rinken)

Tudengiprojekt SemuBot - Eesti esimene humanoidrobot (Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut, juhendaja Karl Kruusamäe)

Toidu koostisosade, päritolu ja ohutuse tuvastamine toidus leiduva DNA abil (Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut, bioinformaatika õppetool, juhendaja Maido Remm)

Tahkeoksiidkütuseelemendi anoodimaterjalide arendamine (Tartu Ülikooli keemia instituut, füüsikalise keemia õppetool, juhendajad Mait Ainsar, Indrek Kivi)

Sotsiaalteaduste valdkond

Kujumuutjad ja libaloomad (Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, juhendajad Mare Kõiva, Katre Kikas)

Suurkiskjad ja inimene: Eesti inimeste suhtumine suurkiskjatesse muutuva ühiskonna taustal (II osa) (Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, terioloogia töörühm, juhendaja Maris Hindrikson)

Milline on suurkiskjate meediakajastus Eestis? (Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, terioloogia töörühm, juhendajad Egle Tammeleht, Maris Hindrikson)

Tehnoloogiliste uuenduste mõjud tootlikkusele: ettevõtete juhtimisliku võimekuse roll (Tartu Ülikooli majandusteaduskond, juhendajad Maaja Vadi, Urmas Varblane)

Humanitaarteaduste valdkond

Antiiknimede esitusviisid varastes eestikeelsetes tõlgetes (Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride instituut, juhendaja Kadri Novikov)

Eesti antiigitõlgete bibliograafia ja andmebaas (Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride instituut, juhendajad Janika Päll, Ivo Volt)

Suhtluspõhise keeleõppe töörühm (Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut, juhendajad Aive Mandel, Kristiina Praakli)

Kliima, ebavõrdsus ja demokraatlikud algatused: poliitiliste emotsioonide jõud (Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride instituut, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, juhendaja Susanna Soosaar)