Usundiõpetuse olümpiaadil arutlesid noored usu ja usalduse üle

Selle aasta usundiõpetuse olümpiaadi üldteema „Usk ja usaldus tänases maailmas“ tõi esile noorte võime käsitleda religiooni ja usalduse küsimusi väga eri vaatenurkadest. Eelvooru teadmiste test eristas laiapõhjaliste teadmistega õpilased ning oma esseedes näitasid parimad oskust elegantselt arutleda usu, usalduse ja kriitilise mõtlemise pingeväljast tänapäeva ühiskonnas. Noored mõtestasid usu ja kriitilise mõtlemise vahekorda. Arutleti selle üle, kas religioon peab läbima loogika „tuleproovi“ ning millal on vaja usaldada ka seda, mida täielikult seletada ei saa. Mitmes essees käsitleti ka tänapäeva ühiskondlikke riske, näiteks sotsiaalmeedia mõju religioossele identiteedile ja manipuleerimise võimalusi. Noored hoiatasid „neti-preestrite“ ja lihtsustatud sõnumite eest ning rõhutasid vajadust eristada usku võimu või omakasu teenivatest tõlgendustest. Lisaks tõid mitmed osalejad esile religiooni praktilise mõõtme igapäevaelus – näiteks kuidas religioossed või filosoofilised ideed võivad aidata toime tulla stressi, kiiruse ja pideva saavutamissurvega.

Lõppvooru pääses sel aastal 10 noort 7 eri koolist. Žürii hinnangul väärib esiletõstmist lõppvooru pääsenute väga ühtlane ja kõrge tase, mis muutis lõpliku paremusjärjestuse kujunemise eriti pingeliseks.

Image

Kõnevooruks pakuti välja viis teemat, kuid selgeks liidriks osutus teema riigi ja religiooni suhtest: „Millist religiooni võib riik usaldada? Millist riiki võiks religioon usaldada?“ See näitab, et noori kõnetavad küsimused religiooni rollist ühiskonnas ja poliitikas. Lisaks kõnedele said noored mõõtu võtta teadmiste testis ning disputeerida.

Olümpiaadi programm pakkus lisaks võistlusvoorudele ka arutelusid ja õppimisvõimalusi. Reedel toimus dispuudivooru treening, näidisdispuudi tegid haridusmõtte ja -teoloogia teadur Igor Ahmedov ja teoloogia nooremteadur Rahel Toomik. Laupäeval arutasid osalejad koos žürii liikmete ning religioonipedagoogika magistrandi Andres Laiapeaga läbi testi küsimused ja vastused, mis andis võimaluse oma teadmisi süvendada ja arutleda erinevate tõlgenduste üle.

Olümpiaadi toetas traditsiooniliselt Siseministeerium. Avamisel pidas tervituskõne usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna nõunik Ilmo Au, kes andis osalejatele üle ka meened. Meeleolukas ühine õhtusöök võimaldas noortel ja korraldajatel vabamas õhkkonnas mõtteid vahetada ja üksteisega lähemalt tuttavaks saada.

Image

Osalejate tagasiside kinnitab, et olümpiaadi tugevuseks on lisaks sisukatele aruteludele ka avatud ja sõbralik õhkkond. Nagu üks osaleja kirjutas: „Ilmselt üks parimaid asju selle olümpiaadi juures oli väga avatud ja sõbralik õhkkond. Võistlushetkedel olid kõik professionaalsed, kuid me ei näinud üksteist rivaalidena.“ Teine osaleja tõi esile arutelude väärtuse: „Üldine mulje on väga hea ja oli tõeliselt põnev teiste noortega religiooni üle arutada. Sain kindlasti palju teadmisi.“ Mitmed noored rõhutasid ka olümpiaadi mitmekülgset programmi: „Mulle meeldis, et sai nii mitmekülgselt end proovile panna. Kõige rohkem läks korda väitlus – teemad olid väga põnevad.“

Usundiõpetuse olümpiaadi viisid läbi Tartu Ülikooli usuteaduskond ja Tartu Ülikooli teaduskool. Olümpiaad toimus Tartu Ülikoolis 13.–14.03.2026 ning selle toimumist rahastas Haridus- ja Teadusministeerium.

Usundiõpetuse olümpiaadi täielikud tulemused on leitavad Tartu Ülikooli teaduskooli usundiõpetuse olümpiaadi alamlehelt.