Videoloeng selgitab Euroopa raha mõju Eestile

5. mail pidas Tartu Ülikooli majanduspoliitika nooremteadur Raul Parts 9.–12. klassi õpilastele videoloengu Euroopa Liidu eelarvest ja tõukefondide mõjust Eestile. Loeng aitab noortel mõista, kuidas Euroopa ühine raha kujundab liikmesriikide arengut ning miks eelarveotsused puudutavad ka Eesti inimesi.

Loengus „Kuhu läheb Euroopa raha? EL-i eelarve ja tõukefondide mõju Eestile“ selgitas Parts, et Euroopa Liidu eelarve ei ole lihtsalt raamatupidamine, vaid poliitiliste prioriteetide peegeldus. Tema sõnul on see kokkulepe, mille kaudu liikmesriigid teevad koos asju, mida ükski riik üksi sama mõjuga teha ei suudaks.

Parts rääkis, kuidas Euroopa Liidu eelarve on aja jooksul muutunud. Kui Euroopa Liidu algusaastatel kulus suur osa rahast põllumajandusele ja toidujulgeolekule, siis praegu liigub raha üha enam teadusse, innovatsiooni, digipöördesse, keskkonda, julgeolekusse ja kriisidele reageerimisse. Loengus selgitati ka taastepaketti „Next Generation EU“, mille eesmärk on muuta Euroopa majandus rohelisemaks, digitaalsemaks ja kriisidele vastupidavamaks.

Eesti vaates tõi Parts esile, et Euroopa Liidu eelarvest rahastatakse projekte, mida ainult riigieelarvest oleks väga keeruline ellu viia. Näidetena nimetas ta Rail Balticut, suuri taristuprojekte, haiglate ehitamist, kiire interneti arendamist ning investeeringuid haridusse ja teadus-arendustegevusse. Praegusel eelarveperioodil saab Eesti Euroopa Liidult umbes 8,5 miljardit eurot toetusi, samal ajal kui Eesti sissemakse on ligikaudu 2,6 miljardit eurot.

Loengus käsitleti ka seda, kuidas Euroopa Liidu eelarve kujuneb. Parts selgitas, et pikaajaline eelarve lepitakse kokku seitsmeks aastaks ning selle kinnitamiseks on vaja kõigi 27 liikmesriigi nõusolekut. See tähendab keerulisi läbirääkimisi, kus iga riik kaitseb oma huve, olgu need seotud põllumajandustoetuste, taristu, teadus-arendustegevuse või julgeolekuga.

Tulevikku vaadates rääkis Parts Euroopa Liidu järgmisest eelarveperioodist aastatel 2028–2034. Tema sõnul muutuvad järjest olulisemaks julgeolek, konkurentsivõime, tehnoloogiline areng, tehisintellekt, puhtad tehnoloogiad ja bürokraatia vähendamine. Samuti selgitas ta, miks arutatakse Euroopa Liidus uusi rahastamisallikaid, näiteks saastaja maksab põhimõtet, süsiniku piirimeedet ning võimalikke uusi makse.

Videoloeng sobib vaatamiseks nii noortele iseseisvalt kui ka õpetajatele õppematerjalina ühiskonnaõpetuse, ajaloo või majandusõppe tunnis. Loeng aitab siduda Euroopa Liidu toimimise, eelarveotsused ja Eesti arengu õpilaste igapäevaeluga ning näitab, kuidas Euroopa raha jõuab konkreetsete projektide, töökohtade, taristu ja haridusvõimalusteni.

Loengule lisaks valmis tööleht, mis aitab õpilastel kuuldut paremini mõtestada ja kinnistada. Videoloengu salvestist saab vaadata Youtube keskkonnass ning töölehe saab alla laadida Tartu Ülikooli teaduskooli kodulehelt.

Videoloengu tellis Euroopa Parlamendi Büroo Eestis.