Uurimistööde juhendamine

Hea koolinoor!

Kui soovid osaleda riiklikel uurimistööde konkurssidel ja sooviksid leida endale Tartu Ülikoolist kaasjuhendajat, siis võid valida nende hulgast ja kirjutada neile. Info teiste asutuste juhendajate kohta.

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Külli Habicht ([email protected]):

• Eesti vanem kirjakeel: eri tüüpi tekstide (nt kirikulaulud, seadused, ravimis- jm õpetused, ilukirjandus) keelekasutus 17.-19. sajandini. Vanades tekstides saab uurida nt kirjaviisi, sõnavara, vorme (sh tuletisi ja liitsõnu), lausetüüpe ning võrrelda keelendite kasutamist eri aegade ja autorite kirjatöödes. Vanad tekstid pakuvad eesti keele kohta veel palju põnevat ja avastamisväärset.
• Praeguse keelekasutuse sõnavaraline ja vormiline varieerumine eri tekstiliikides (nt eesti keele ühendkorpuse põhjal), k. a veebikeel. Teemades saaks keskenduda nt uutele laensõnadele ja -väljenditele; sõnade käänamisel, pööramisel, tuletamisel, liitmisel või lühendamisel toimuvatele muutustele, ent ka kasutajate keelehoiakute uurimisele.
• Teemasid saab täpsemalt piiritleda koostöös õpilasega ja tema huvisid arvestades.

Mari-Liis Korkus ([email protected]), saab juhendada ka vene keeles:

• Keelekasutus Internetis – internetilingvistika on võrdlemisi uus uurimissuund, mis keskendub eeskätt keelekasutuse uurimisele erinevate veebiplatvormide näitel. Uurimistöös on võimalik analüüsida lähemalt, missugune on netikeel mõnes kindlas sotsiaalmeediakanalis (nt Instagramis, Facebookis, Twitteris) või kuidas kõnelevad oma videotes erinevad suunamudijad (nt Youtube’is, TikTokis). Kitsamalt saab uurida ka inglise keele, emotikonide või mõne spetsiifilise grupi (nt videomängurite) iseäralikku sõnavara.
• Mitmekeelsus erinevate keelepaaride (nt eesti-vene, eesti-inglise jne) näitel – mitmekeelsuse uurijad vaatlevad, kuidas kasutavad inimesed korraga mitut keelt nii kirjalikus kui suulises suhtluses. Uurimistöös saab võtta ette üks konkreetne keelepaar ja analüüsida, kuidas toimuvad üleminekud ühelt keelelt teisele, ning leida võimalikke põhjuseid, miks ühes või teises kontekstis inimene vahetab keelt. Töös saab keskenduda nii neile, kes pärinevad mitmekeelsetest peredest, kui ka neile, kes on elu jooksul mitu võõrkeelt juurde õppinud.

Ilona Tragel ([email protected])

• Tartu Ülikooli töörühma liikmed, kes uurivad õpilaste ja üliõpilaste kirjutamist (kirjutamisprotsessi/tööde kirjutamist vms), sellega seonduvaid raskusi ja koostavad õppematerjale, juhendavad hea meelega selle teemalisi uurimistöid (näiteks riigieksamiks valmistumine, tekstirobotite kasutamine jts).
  Vaata kirjutamist toetavat veebimaterjali: https://www.teadustekst.ut.ee/
  Loe soovitusi riigieksamiks valmistumiseks: https://www.blog.keel.ut.ee/opetajale-ja-opilasele/eksamiekpert/

Kontakt:
keeleteadlikkuse ja eesti keele õppe professor Ilona Tragel [email protected]
tekstiloome spetsialist Eleriin Miilman [email protected]
keeleteaduse magistrant Nele Karolin Teiva [email protected]

Füüsika instituut

Maido Merisalu ( [email protected]):

• „CO2 õhu sisalduse mõõtmine avalikes kohtades viirustesse nakatumise riski hindamiseks“ – uurimustöö eesmärgiks on mõõta avalikes kohtades CO2 kontsentratsiooni õhus. See on oluline, kuna mõõtetulemuste abil saab hinnata ventilatsioonisüsteemide tõhusust ja õhu kvaliteeti, mis on seotud õhu teel levivatesse viirustesse nakatumise riskiga. Uurimustöö raames omandatakse praktiline kogemus mõõtmiste läbiviimiseks kaasaegsete sensoritega. Samuti õpitakse andmete töötlemist ning saadud tulemuste analüüsimist. Käesolev uurimustöö omab suurt praktilist väärtust, kuna eduka töö tulemusi saab kasutada meetmete rakendamiseks, et takistada pandeemia levikut.

Kultuuriteaduste instituut

Kristel Kivari ([email protected]):

• „Kodupaiga kohapärimus“ – teemal võib olla mitu fookust: nn traditsiooniline kohapärimus, mis seondub tunnetatud folklooriga nagu hiiepaigad, kultuskivid, vanad koolimajad, üleloomulike kogemustega seotud kohad. Samas saab uurida ka seda, kuidas inimesed tajuvad mingeid kohti oma koduümbruses – milliste lugudega need on seotud, kuidas tekivad olulised kohad või see, mida nimetatakse kodutundeks.

Rebekka Lotman ([email protected]):

• „Luuleanalüüs“ – ühe luuletuse või luuletaja loomingu või valitud luulevoolu või -rühmituse või -nähtuse (sh instagramiluule, räppluule) analüüs. Võib keskenduda ühele või mitmele tasandile (kujundid, sõnavara, kõlakujundid, vormiline ülesehitus, motiivid ja teemad, retseptsioon).
• 21. sajandi eesti noorteluule, sh ajakirjades Värske Rõhk ja Grafomaania ilmunud luuletused, aga ka räpplüürika (räpplaulude sõnad), instagramiluule, luuleprõmmud (poetry slam). Nende luuletuste analüüs eri aspektidest, võimalikud teemad: poeetika, formaalse tasandi analüüs (nt riimid ja teised kõlakujundid), kujundid, teemad ja motiivid, luuletustes avanevad hoiakud, suhtumised ja ideed.

Ester Bardone ([email protected]):

• „Toidukultuur nii minevikus kui tänapäeval“ – võimalik koos õpilasega leida sobiv huvipakkuv kitsam uurimisteema, näiteks:
  • Eesti toidukultuuri moderniseerumine 1900.-1930. aastatel
  • Nõukogude aja toidukultuur – defitsiidimajandus ja sellega toimetulek
  • Söömistavad ja identiteet, toidu tarbimisega seotud praktikad tänapäeval (sh veganlus);
  • Linnaaiandus ja ise toidu kasvatamine
  • Toiduraiskamise ja selle vältimisega seotud praktikad ning grupid, toidusektoris tegutsevate väikeettevõtjate väärtused ja põhimõtted
  • Toidupärand, kohalik toit ja kohaturundus turismis

Majandusteaduskond

Mark Kantshukov ([email protected]):

• Juhendamise valdkonnad: finantseerimis- ja investeerimistooted, finantskirjaoskus, finantskäitumine, säästmis- ja tarbimisotsused.

Maailma keelte ja kultuuride kolledž

Janika Päll ([email protected]), valmis juhendama ka vene keeles:

• Antiikkeelte mõju tänapäeva keeltele ja kultuurile: näiteks kust tuleb sõna ‘buss’, kuidas avalduvad antiikkeeled tänavapildis, näiteks firmanimedes (Audentesest Odeni, Nikest Volvo ja Audini) või ladinakeelsetes deviisides.
• Antiikaja kangelaste elu tänapäeva filmikunstis – ehk kuidas Perseusest sai Percy Jackson, või kas filmide Kleopatral ja Caesaril on palju ühist ajalooraamatutes kirjutatuga.
• Antiigi temaatika kujutavas kunstis.

Tatjana Stepaništševa ([email protected]):

• Vene kirjandus, tänapäeva vene keel.

Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut

Tatjana Kums ([email protected]):

• “Rühi vead gümnaasiumi õpilastel” või siis ”Rühi kõrvalekalded 5-7 klassi õpilastel”.

Usuteaduskond

Atko Remmel ([email protected]):

• Religioon ja religioossus – uurimused religiooni ja mittereligioossuse tänapäevastest ja ajaloolistest väljendumisvormidest.

Helen Haas ([email protected]):

• Maailmareligioonid – erinevate religioonide levik, võrdlus, ajalugu.

Ökoloogia ja Maateaduste Instituut

Leho Tedersoo ([email protected])

• Seened, mükoriisa ja bakterid: määramine ja ökoloogia