Informaatika õppematerjalid

Targo Tennisberg, Katrin Gabrel

Autoriõigused: autorid ja Tartu Ülikool, 2017

Võistlusporgrammeerimise õpik on loodud Tartu Ülikooli teaduskooli ja arvutiteaduse instituudi koostöös. Õpiku loomine sai alguse soovist pakkuda kõigile motiveeritud Eesti kooliõpilastele parimaid võimalusi oma programmeerimisoskuste arendamisel ja olümpiaadideks valmistumisel - selleks on juba ka loodud õpikule toetuv teaduskooli kursus “Võistlusprogrammeerimine I”. Õpik sobib ka lisamaterjalina kasutamiseks kõrgkoolide andmestruktuuride ja algoritmide kursusel üliõpilaste teadmiste ja oskuste arendamisel. Samuti leiavad siit õpikust tuge ka juba professionaalsed programmeerijad algoritmiliselt keerukate probleemide lahendamisel.
 

Näiteid ülesannetest kursusel "Programmeerimise algkursus"

programmeerimine.ut.ee

• MOOC kursuse "Programmeerimisest maalähedaselt" õppematerjalid: https://courses.cs.ut.ee/2022/progmaa

Programmeerimise alused (Ahto Truu) http://www.ttkool.ut.ee/comp/kaug/prog1/prog.html
õppematerjal on valminud Tiigrihüppe SA toetusel

Programmeerimise õpik: Phyton https://programmeerimine.cs.ut.ee/

Gümnaasiumi valikkursuse õpik "Rakenduste loomise ja programmeerimise alused" http://rlpa.ttu.ee/RLPA_opik.pdf

Greg M. Perry.
QBasic by Example.
Que, 1993.
QBasicu dialekti järgiv õpik algajatele. 620 lk.

Victor Munerman, Evgeny Yemelchenkov, Tatyana Samoylova, Vladimir Dyakonov.
The Revolutionary Guide to QBasic.
Wrox, 1994.
QBasicu dialekti järgiv õpik algajatele. 577 lk.

David Boctor.
Microsoft Office 2000/Visual Basic for Applications Fundamentals.
Microsoft, 1999.
MS Office makrokeele VBA (Visual Basic for Applications) dialekti järgiv õpik algajatele. 527 lk.

John G. Kemeny, Thomas E. Kurtz.
Back to BASIC.
Addison-Wesley, 1985.
BASICu loojate ülevaade keele ajaloost ja arengust. Kirjeldab 1980. aastate alguses loodud uut, struktuurprogrammeerimise elementidega dialekti True BASIC. 134 lk.

Tõnis Kelder, Ülo Kaasik.
Programmeerimiskeel C.
Tartu Ülikool, 1989.
C-keele standardset dialekti tutvustav materjal. Orienteeritud lugejale, kellel juba on mõningane programmeerimiskogemus. 192 lk.

Tõnis Kelder, Ülo Kaasik.
Programmeerimiskeele C standardfunktsioonide teek.
Tartu Ülikool, 1990.
Eelmise järg, kirjeldab keele standardteeki. Sobib viitematerjaliks lugejale, kes keele põhikonstruktsioone juba valdab. 96 lk.

Viktor Leppikson.
Programmeerimine C-keeles.
Külim, 1997.
Esimeste kursuste üliõpilaste tasemele orienteeritud õpik. 192 lk.

Brian W. Kernighan, Dennis M. Ritchie.
The C Programming Language.
Prentice Hall, 1988.
C loojate kirjutatud raamat, mille selge ja lakooniline esitus on saanud kõrgekvaliteedilise tehnilise kirjanduse etaloniks. 284 lk. Kindlasti tuleks muretseda 2. või uuem trükk, sest varasem väljaanne kirjeldab C-keele vananenud dialekti.

Andrew Koenig, Barbara E. Moo.
Accelerated C++: Practical Programming by Example.
Addison-Wesley, 2000.
Õpik algajatele, ei eelda varasemat programmeerimiskogemust. 352 lk.

Steve Heller.
Who's Afraid of C++?
Academic Press, 1996.
Õpik algajatele, ei eelda varasemat programmeerimiskogemust. 508 lk.
http://www.steveheller.org/

Steve Heller.
Learning to Program in C++.
Prentice Hall, 2000.
Eelmise uuem ja oluliselt täiendatud väljaanne. 1104 lk.

Bruce Eckel.
Thinking in C++, Volume I: Introduction to Standard C++.
Prentice Hall, 2000.
Hea mainega õpik, päris algajale võib veidi raske olla. 814 lk.

Bjarne Stroustrup.
The C++ Programming Language.
Addison-Wesley, 2000.
C++ looja kirjutatud raamat, eeldab lugejalt küllaltki tõsist eelnevat programmeerimiskogemust. 1040 lk. Kindlasti tuleks muretseda 3. või uuem trükk, sest varasemad väljaanded kirjeldavad keele vananenud dialekti.

Jüri Kiho.
Java programmeerimise aabits.
Tartu Ülikool, 2001.
Java kasutamise algõpetus. 250 lk.

Jüri Kiho.
Väike Java leksikon.
Tartu Ülikool, 2000.
Sobib kasutada abivahendina ingliskeelse õpiku kõrval. 40 lk.

Mary Campione, Kathy Walrath, Alison Huml.
The Java Tutorial: A Short Course on the Basics.
Addison Wesley, 2000.
Java õpik algajatele. 592 lk.
http://java.sun.com/docs/books/tutorial/

Monica Pawlan.
Essentials of the Java Programming Language: A Hands-on Guide.
Addison Wesley, 2000.
Java õpik neile, kes on juba natuke programmeerinud. 320 lk.
http://java.sun.com/developer/onlineTraining/Programming/

Bruce Eckel.
Thinking in Java.
Prentice Hall, 2000.
Üsna hea mainega õpik, mitte päris algajale. 1168 lk.

Cay S. Horstmann, Gary Cornell.
Core Java 2, Volume I: Fundamentals.
Prentice Hall, 1998.
Java õpik suhteliselt vilunud programmeerijale. 742 lk.

Cay S. Horstmann, Gary Cornell.
Core Java 2, Volume II: Advanced Features.
Prentice Hall, 1999.
Eelmise järg, kirjeldab "eksootilisemaid" vahendeid. 920 lk.

Rein Jürgenson.
Programmeerimine Pascal-keeles.
Valgus, 1985.
Standardset dialekti järgiv Pascal-keele õpik, annab lühiülevaate ka struktuurprogrammeerimisest üldisemalt. 144 lk.

Ülo Kaasik.
Turbo Pascal.
Tartu Ülikool, 1990.
Turbo Pascali dialekti järgiv Pascal-keele õpik. 96 lk.

Rein Jürgenson.
Programmitehnika.
Eesti Majandusjuhtide Instituut, 1993.
Turbo Pascali dialekti järgiv programmeerimisõpik, mille kolm osa katavad kõik olulisemad vahendid.
I osa: keele põhielemendid; 191 lk.
II osa: sortimine ja otsimine; programmide silumine; 176 lk.
III osa: graafika; andmestruktuurid; 164 lk.

Rein Jürgenson.
Programmeerimise algkursus.
Tallinna Tehnikaülikool, 1999.
Süstemaatiline ülevaade programmeerimise alustest Turbo Pascali dialekti näitel. 88 lk.

Rein Jürgenson, Teodor Lutškovski.
Turbo Pascal ja C++: objektitehnika.
Eesti Majandusjuhtide Instituut, 1992.
Objekt-orienteeritud programmeerimise alused Turbo Pascali ja C++ näitel. Ei sobi üldotstarbeliseks Pascal-keele õpikuks, kuna keskendub ainult OO-spetsiifilistele võtetele ja vahenditele. 256 lk.

Martin Pettai.
Turbo Pascal 7.0.
Viljandi Arvutikool, 2000.
Turbo Pascali dialekti tutvustav õppevahend.

Niklaus Wirth, Kathleen Jensen.
Pascal User Manual and Report.
Springer, 1974, 1985, 1991.
Ilmselt autoriteetseim allikas Pascal-keele standardse dialekti kohta --- keele looja sulest. Raamatu esimene pool on vabamas vormis õpik, teine pool rangem tehniline spetsifikatsioon. 226 lk.