Korduma kippuvad küsimused olümpiaadide kohta

Praktika näitab, et enamasti tulevad olümpiaadile need:

• keda vastav aine huvitab
• kes soovivad end arendada
• kellel on loomulik huvi probleemide ja keerukate ülesannete lahendamise vastu
• kellel on tahtmine end proovile panna, teada saada oma võimete piire
• kes tahavad oma teadmisi ja oskusi võrrelda oma eakaaslastega

Kui tahaksid mõnest olümpiaadist osa võtta, aga ei tea, millest alustada, võiksid kõigepealt rääkida oma aineõpetajaga, kes tõenäoliselt oskab üht-teist soovitada. Kindlasti võib nõu küsida ka teaduskoolist, selleks me siin olemegi.  

Olümpiaadidele tulevad õpilased eri teid pidi – mõned näitavad ise huvi üles ja registreeruvad, teistel soovitavad olümpiaadil osaleda õpetajad või pereliikmed. Mõnedes ainetes pääseb olümpiaadile ka lahtiste võistluste kaudu.

• See on huvitav
• Innustab iseseisvalt töötama, rohkem ainesse süvenema
• Tänu oma võimetele ja tööle saavutatakse edu
• Saab ülevaate oma võimetest, saab head materjali eneseanalüüsiks
• Saab suhelda sarnaste huvide ja võimetega eakaaslastega
• Keerukate ülesannete lahendamine on lahe ja annab juurde enesekindlust

Hea tulemus olümpiaadil sünnib tavaliselt tänu omaenese tööle ja andekusele. Samas ei peaks kurvastama ka need, kes olümpiaadil esimeste hulka ei jõua – olümpiaad on üks võimalus enda proovilepanekuks. Nii mõnelegi andekale noorele sobib hoopis paremini pikema uurimistöö kirjutamine.

Hea on teada sedagi, et olümpiaadidel edukalt esinenud õpilased saavad soodustusi kõrgkoolidesse sisseastumisel.

Ei, olümpiaadil osalemine on vabatahtlik, kedagi selleks sundida ei saa. Aga kindlasti on olümpiaadil osalemine huvitav kogemus, nii et kui keegi soovitab sul osaleda, võiksid proovida.

Eestis korraldatakse olümpiaade  paarikümnes aines, nii reaal- kui ka humanitaaraladel. Olümpiaadide arv on erinevatel aastatel erinev, sest mõnedes ainetes toimub olümpiaad iga kahe aasta tagant. Aeg-ajalt lisandub ka mõni uus olümpiaad – nt toimub Eestis lingvistikaolümpiaad alates 2003.aastast ja loodusteaduste olümpiaad alates 2005.aastast. Põhjalikuma info kõikide Eestis toimuvate olümpiaadide kohta leiab  Eesti olümpiaadide veebilehe vasakust menüüst.

Olümpiaadiülesanded on aineti väga erinevad. Mõnedes ainetes on nii teooria- kui eksperimendivoor. Parima ülevaate saab, kui vaadata Eesti olümpiaadide veebilehelt huvipakkuva aine eelmiste aastate olümpiaadiülesandeid. 

Kõigi olümpiaadiülesannete sarnaseks jooneks on see, et nende lahendamine eeldab häid ainealaseid teadmisi ning analüüsivõimet.

Alustuseks võiksid uurida, millised võistlused üldse toimuvad ning kus ja millal.  Kindlasti oleks mõistlik tutvuda olümpiaadi juhendiga, st teha endale selgeks mängureeglid. Kui midagi jääb ebaselgeks, võiks korraldajatelt alati lisainfot küsida.

Olümpiaadiks sisuliselt ette valmistuda aitab:

• ettevalmistus koolides -  räägi oma aineõpetajale oma kavatsusest osaleda olümpiaadil ja küsi abi olümpiaadiks ettevalmistumisel
• iseseisev töö - tutvu eelmiste aastate olümpiaadide võistlusmaterjalidega veebilehel ja otsi  lisaks ainealaseid raamatuid jm materjale, mida saad iseseisvalt läbi töötada
• lisakursused - näiteks võid vaadata, kas teaduskooli kursuste hulgas on midagi huvipakkuvat.

Sarnaselt rahvusvahelistel aineolümpiaadidel kasutatava süsteemiga autasustatakse ka Eesti olümpiaadidel parimaid järgudiplomitega. Väljaantavate  I, II ja III järgu diplomite täpne hulk sõltub iga võistluse puhul konkreetsete võistlustööde tasemest.  Lisaks järgudiplomitele jagatakse olümpiaadidel sageli ka mitmesuguseid eriauhindu, mis on välja pandud žürii ja olümpiaade toetavate ettevõtete poolt.

Olümpiaadil kaotada on raske – kui auhinnalist kohta ei võida, siis teadmisi ja kogemusi saab sealt ikka juurde. Olümpiaad on sportlikus mõttes kõrgliiga, kus ka viimased kohad tähendavad üle keskmise taset.

• Koolist aineõpetajalt
• Olümpiaadide veebilehelt
• Olümpiaadide listist (Liitu olümpiaadide listiga)
• Teaduskoolist

Olümpiaadidel mingit osavõtumaksu ei ole. Ka üleriiglise olümpiaadi lõppvoorust osavõtmine on õpilasele tasuta, ainult olümpiaadile sõitmise kulusid olümpiaadi korraldajad ei kata. Olümpiaadist osavõtvate õpilaste toitlustamise ja majutamise kulud kaetakse selleks riigieelarvest eraldatud summadest. Lisaks riigile toetavad Eestis olümpiaadide korraldajaid päris mitmed toredad ettevõtted-firmad.

Esimene täppisteaduste olümpiaad toimus Eestis 1953/54 õppeaastal. Eesti olümpiaadiliikumise eelkäijaks oli 1950.aastal Tartu Ülikoolis toimunud ülesannete lahendamise võistlus täppisteaduste alal. Algusaastatel toimunud täppisteaduste olümpiaadidele, kus võisteldi matemaatikas, füüsikas ja keemias, on aastate jooksul ridamisi lisandunud uusi olümpiaade – bioloogia (1961), geograafia (1966), keeled, informaatika (1988) jne. Kõrvuti väga pikka aega toimunud olümpiaadidega on ka üsna noori olümpiaade, nt inimeseõpetuse olümpiaad (aastast 2011) ja kunstiolümpiaad (2013).

Esmakordselt pääsesid Eesti parimad õpilased täppisteadustes väljapoole Eestit võistlema 1959/60. õppeaastal, mil Moskvas organiseeriti üleliiduline olümpiaad. Rahvusvahelistel (ülemaailmsetel) olümpiaadidel osaleb Eesti alates 1992.aastast.

Rahvusvahelised olümpiaadid toimuvad reeglina igal aastal. Rahvusvahelised olümpiaadid roteeruvad osavõtvate riikide vahel, st toimuvad igal aastal erinevas riigis. Sõltuvalt ainest koosnevad riikide võistkonnad 4-6 õpilasest, kellega koos sõidavad olümpiaadile ka nende juhendajad. Enne rahvusvahelisele olümpiaadile sõitmist toimub paari nädala jooksul võistkonna ettevalmistamine. Tavaliselt toimub rahvusvaheline olümpiaad mitmes voorus, nt teoreetilise ja eksperimentaalvooruna. Võistluspäevade vahel on puhkepäevad, mil olümpiaadist osavõtjatele korraldatakse kohapeal ekskursioone, et tutvustada korraldajamaad. Erinevalt spordivõistlustest, kus üldiselt jagatakse medaleid kolmele esimesele kohale, autasustatakse rahvusvahelise aineolümpiaadi parimaid järgudiplomite ja –medalitega, mida jagatakse kuni 50% osavõtjatest. Täpne auhinnasaajate arv ning väljaantavate kuld-, hõbe- ja pronksmedalite arv on paika pandud iga konkreetse rahvusvahelise olümpiaadi ametlikus statuudis.

Tippu jõuda on ikka raske, kuid samas pole see võimatu. Nendel õpilastel, kes pääsevad mõne rahvusvahelise olümpiaadi Eesti võistkonda, on mitu olulist omadust – nad on võimekad, loovad ja enamasti kiire taibuga, lisaks sellele teevad nad palju iseseisvat tööd, et oma teadmisi pidevalt täiendada. Ja loomulikult peab ainest huvituma.

Eesti õpilased on rahvusvahelistel võistlustel saavutanud väga häid tulemusi. Alates 1992. aastast, mil Eesti osaleb ülemaailmsetel olümpiaadidel, on igal aastal meie õpilased naasnud koju medalitega.

Näiteks 2012. aastal osalesid Eesti võistkonnad 16 rahvusvahelisel võistlusel (sh kolmel  Balti olümpiaadil), kokku 67 õpilast. Neilt võistlustelt toodi Eestisse 33 medalit: 7 kuldmedalit, 11 hõbedat, 15 pronksmedalit ning  4 õpilast pälvisid diplomi või said rahvusvahelisel võistlusel muul viisil ära märgitud.

Medalistide nimekirjaga saab tutvuda siin.

Alates 2015/16 õppeaastast linnasisese transpordi kulusid õpilastele ei hüvitata seoses piletisüsteemi muutusega.

Rahvusvaheliste võistluste treeninglaagrites osalemise sõidukulud hüvitatakse ainult õpilastele, kes on kinnitatud Tartu Ülikooli teaduskooli direktori korraldusega rahvusvahelise võistluse või olümpiaadi võistkonna liikmeteks.

Võistkonna liikmed peavad saatma sõidukulusid tõendavate dokumentide (piletid ja maksekorralduse) elektroonsed koopiad e-posti aadressile: teaduskool@ut.ee või olümpiaadide peaspetsialistile. Kontaktid leite siit.