Videoloengus arutletakse keskkonnaalaste väljakutsete valguses, kui tähtis on elurikkuse hoidmine, kestlikkus, nutikas maakasutus ja ressursside väärindamine. Õppejõud selgitab noortele, millised on ökosüsteemide omavahelised seosed ja vastastikmõju ning milliseid teemasid tuleb Euroopas käsitleda terviklikult ja piiriüleselt (näiteks linnastumine ja rahvaränne).
Tasuta videoloeng on eelkõige mõeldud kooliõpilastele alates 8. klassist, ent seda on oodatud kuulama ka kõik teised huvilised.
Videoloeng toimus Tartu Ülikooli teaduskooli ja Euroopa Parlamendi Eesti büroo koostöös ning oli osa Euroopa päev 2023 ürituste sarjast.
Kuidas, millal ja kus tekkis elu Maal? Kas elu võiks olla ka Marsil ning muudel taevakehadel meie päikesesüsteemis? Kuidas me üldse elu ära tunneme ja seda tuvastame ning kuidas on see kõik seotud geoloogidega? Tule kuula ja saa teada!
Videoloeng toimus 17.11.2022 Uudishimu päeva raames.
Personaalmeditsiini all mõeldakse lähenemist, kus inimese tervist puudutavate otsuste juures võetakse arvesse ka tema geeniinfot. Loengus tuleb juttu sellest, kuidas saab geeniandmete põhjal haiguseriske hinnata ja milline roll on seejuures statistikal ja statistikutel. Kasutades TÜ Eesti Geenivaramu andmeid, toome näiteid selle kohta, kui suurel määral on riskid geenide poolt mõjutatud ja kuidas saab siiski ka ise oma riske muuta.
Videoloeng toimus 17.11.2022 Uudishimu päeva raames.
Videoloengus antakse ülevaade taimeteadlaste ja harrastusteadlaste koostöös valmivast teadusprojektist ja tutvustatakse kuulajale teadustöös osalemise võimalusi. Huvilised saavad kampaaniaga tutvust teha ja sellesse oma panuse anda lehel: https://nurmenukk.ee/
Kas peale Maa võiks kuskil veel elu eksisteerida? Kuidas me seda elu otsime ja kui kaugele me selleks minema peame? Kas Marss on parim koht, kust elu jälgi otsida? Loengust leiad vastuse neile ja muudele põnevatele küsimustele.
Loeng toimus 13.04.2020 Tartu Ülikooli teaduskooli videoloengute nädala raames.
Arktika soojeneb palju kiiremini kui ülejäänud planeet ning see muudab juba lähiajal tugevalt nii Euroopat kui ka Eestit. Loeng kliimamuutuste mõjust ja ulatusest Arktikas geoloogi pilgu läbi.
Loeng toimus 16.04.2020 Tartu Ülikooli teaduskooli videoloengute nädala raames.
Eesti maastikke kevaditi kaunistav päikselise moega harilik nurmenukk on tuttav paljudele. Vähesed aga teavad, et see kaunis õis pakub suurt huvi ka teadlastele. Nurmenukuõitest otsivad vastuseid erinevatele teadusküsimustele nii molekulaar- ja evolutsioonibioloogid kui ka ökoloogid.
Videoloengus tuleb juttu sellest, miks nurmenukk nii eriline on ning kuidas igaüks saab anda oma panuse põneva nurmenukusaaga jätkumisse, osaledes Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma teaduskampaanias „Euroopa otsib nurmenukke“. Selle üleeuroopalise kampaania käigus tehtavate nurmenukuvaatluste abil soovivad teadlased saada uut infot selle kohta, kuidas on viimase aastasaja jooksul toimunud ulatuslikud maastikumuutused elurikkust mõjutanud.
Taimed ja robotid on väga erinevad – nad käituvad hoopis isemoodi, koosnevad eri materjalidest ega näe üldse sarnased välja. Me teame, et robotid omandavad üha enam tehisintellekti, samas hõlmab ka taimede käitumine endas suurt hulka tarkust. Taimede intelligentsus avaldub aga väga teisiti, kui oleme harjunud nägema robotitel. Pehmerobootikute ülesanne ongi „taimetarkuse“ lahtimuukimine ning robotitele tõlkimine. Loengus saame teada, mida kasulikku teevad taimedest inspireeritud robotid.
Loeng toimus 17.04.2020 Tartu Ülikooli teaduskooli videoloengute nädala raames.
Tartu Ülikooli bioinformaatika teaduri Reidar Andresoni loeng Covid-19 ja listerioosi põhjustajatest ja nende tekkeloost. Loengus kuuleme, mida teadlased nende kohta teavad, kuidas neid uuritakse, kuidas nende vastu võidelda.