Filosoofiaolümpiaad

Olümpiaadist võivad osa võtta kõik üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilased, kelle sünniaasta ei ole varasem olümpiaadi juhendi määratud aastast. Eelvoorus tuleb õpilastel kirjutada iseseisev essee mõnel etteantud filosoofilisel teemal. Üleriigiline žürii kutsub 10 paremate tööde kirjutajat lõppvooru, mis tavaliselt ühendatakse sellele eelneva õppesessiooniga. Lõppvoorus tuleb kirjutada ingliskeelne essee, teine ülesanne on loogikatest ja kolmas ülesanne paarikaupa väitlemine, neljas ülesanne on valikvastustega test. Olümpiaadi kaks parimat esindavad Eestit rahvusvahelisel filosoofiaolümpiaadil.

2025/2026. õppeaasta

Eelvooru teemad ja soovituslik kirjandus

Teema 1

Ent on keegi pettur ülimalt võimas, ülimalt kaval, kes mind alati sihikindlalt eksitab. Seega olen kahtlemata olemas ka mina, kui ta eksitab mind; ja eksitagu palju tahab, ta ei saavuta siiski iialgi, et ma oleksin eimiski, niikaua kuni ma mõtlen, et ma miski olen. Niisiis, olles kõike järele kaalunud küllaldaselt ja enamgi veel, tuleb lõpuks jõuda otsusele, et see, mida ütlesin: mina olen, mina eksisteerin, on paratamatult tõde, kui ma seda iganes sõnas väljendan või vaimuga haaran. (R. Descartes, 2. meditatsioon)

Teema 2

Kui ma ei suuda aru saada, kuidas keerukad teadustulemused on saavutatud, kas siis on õigustatud nende tulemuste pidamine teadmiseks?

Teema 3

Ei ole veel aga eetikat, mis tegeleks inimese suhtega maasse, ja loomadesse ja taimedesse, mis sellel kasvavad /.../ Eetika, mis peab suunama ja täiendama majanduslikku suhet maasse, eeldab teatavat ettekujutust maast kui elusast mehhanismist. Me saame olla eetilised ainult millegi suhtes, mida me võime näha, tunda, mõista, armastada või mingil muul moel sellesse uskuda. (A. Leopold, Maa eetika, Keskkonnaeetika võtmetekste, lk 18 ja 26)

Teema 4

Kas empaatia on Lääne tsivilisatsiooni nõrkus?

Filosoofiaolümpiaadi Facebooki leht