Autor:
Erakogu

Olümpiaadid Eestis (1953-2023)

Image
Eesti olümpiaadid70 v

Eestis on pikaaegne olümpiaadide korraldamise traditsioon, mis pakub arengu- ja õpivõimalusi andekatele õpilastele. Olümpiaade saab pidada kõige süsteemsemaks pikaaegseks andekate hardusprogrammiks Eestis. (HTM)

Koolinoorte aineolümpiaadide sünd 

Elts Abel

Eellugu  

Matemaatika ja füüsika ülesannete lahendamise konkursid koolinoortele said alguse 19. sajandi II poolel. Nii ühiskonna kui ka matemaatika- ja füüsikateaduste kiire areng Euroopas tingis vajaduse leida rohkem ja rohkem täppisteadustes andekaid noori, kes asuksid teadmisi täiendama vajalikel erialadel ülikoolides. Oma eriala tutvustamise ja andekate noorte leidmise kohustuse võtsid esialgu enda kanda teadlaste ja aineõpetajate ühendused (seltsid). Kõrvuti teadusajakirjadega hakati asutama ajakirju ka koolinoortele, kus lisaks eriala populariseerimisele pakuti lahendamiseks ka huvitavamaid ja raskemaid ülesandeid.  Esimene taoline ajakiri (Journal de mathématiques élémentaires) asutati juba 1876. aastal Prantsusmaal. Mõningatel andmetel korraldati esimene matemaatikaülesannete lahendamise võistlus Rumeenias küll juba 1889. aastal, kuid see ei osutunud jätkusuutlikuks ja hääbus lihtsalt ühe ajakirja ülesannete nurgakeseks. On andmeid, et 1894. aastal asutati ka Odessas matemaatika-füüsika ajakiri õpetajatele, üliõpilastele ja õpilastele, kus oluline osa oli taas ülesannetel.  Samal, 1894. aastal loodi Ungaris samuti õpilastele ja õpetajatele mõeldud ajakiri „KöMal“ (Középiskolai Matematikai és Fizikai Lapok), mis tegutseb tänapäevani ja on hetkel Ungari vanim tegutsev ajakiri. Oluline samm aineolümpiaadide väljakujunemisel astuti juba ajakirja asutamise aastal, kui Ungaris hakati korraldama iga-aastasi matemaatikaülesannete lahendamise konkursse. Need võistlused on kandnud tuntud teadlaste Eötvös’i ja ka Kürscháki nime.  Hiljem on matemaatikaülesannete lahendamise võistlustele lisandunud vastavad konkursid ka füüsikas  (tänapäeval ka informaatikas). Alles 20. sajandi 30ndatel aastatel lisandusid Ungaris toimuvatele võistlustele analoogilised ülesannete lahendamise võistlused meie idanaabri üksikutes linnades, nagu Leningrad, Moskva, Tbilisi ja Kiiev. 

Matemaatikas ja füüsikas oli välja kujunemas teatud tüüpi võistlus, mille korral 

  • tegemist oli individuaalvõistlusega, 
  • ülesanded kuulusid keskmisesse või kõrgemasse raskusastmesse, 
  • hinnati kirjalikult esitatud põhjalikku ja korrektset lahendust, 
  • lahendada tuli etteantud aja piires, 
  • lahendati (üldjuhul) etteantud kohas järelevalve all.  

Taolist tüüpi võistlusi hakatigi edaspidi kutsuma olümpiaadideks.  

Täppisteaduste olümpiaadide algus Eestis.  

Esimene ülesannete lahendamise võistlus Eestis oli olümpiaadi tüüpi võistlus ja see toimus 1950. aastal. Keskkooli õpilastele pakuti lahendamiseks ülesandeid matemaatikast, füüsikast, keemiast, astronoomiast ja mehhaanikast. Võistluse initsiaatoreiks olid H. Epler, I. Petersen, A. Tümanok, M. Tamm ja T. Ilomets ning ülesanded koostasid Eesti kõrgkoolide õppejõud ja üliõpilased kooskõlas ENSV Haridusministeeriumiga. Järgmine taoline võistlus toimus 1953/54. õa kevadel. Seekord ja edaspidi lahendati ülesandeid vaid kolmelt alalt: matemaatikas, füüsikas ja keemias. Nimetatud aastal otsustati muuta selline võistlus iga-aastaseks ja hakata nimetama neid täppisteaduste olümpiaadideks. Alates neljandast täppisteaduste olümpiaadist asuti sama üldnimetuse all korraldama eraldi olümpiaade nii matemaatikas, füüsikas kui ka keemias. Esimesed 6 täppisteaduste olümpiaadi peeti kahevoorulistena ja lõppvooru kutsuti vaid parimaid koolivooru ülesandeid lahendanud abituriente. 

 

Tartu Riikliku Ülikooli 3. aprilli 1959. aasta ajalehest saame lugeda väikest kokkuvõtet 6. täppisteaduste olümpiaadi kohta.

Image
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=truajaleht19590403&type=staticpdf&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------

Rahvusvaheliste olümpiaadide teke.

Oluline murrang olümpiaadi tüüpi võistluste arengus toimus vahetult pärast teist maailmasõda. Juba mõni aasta pärast sõja lõppu toimusid matemaatikaolümpiaadid pea kõigis Kesk-Euroopa nn sotsialismileeri maades. Rumeenia Matemaatikute ja Füüsikute Seltsi initsiatiivil korraldati 1959. aastal esimene rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad, milles osalesid sellised maad nagu Bulgaaria, Nõukogude Liit, Poola, Rumeenia Saksa DV, Tšehhoslovakkia ja Ungari. Sellest sai alguse iga-aastane traditsioon. Mõne aasta pärast liitusid nimetatud rahvusvahelise võistlusega ka Jugoslaavia (1963) ja Mongoolia (1964).  Tõeliselt rahvusvaheliseks muutusid need võistlused alates 1965. aastast, kui võistlema asus Soome ning aastast 1967 ka Inglismaa, Itaalia, Prantsusmaa ja Rootsi. Nüüdseks on osalejate riikide arv rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil ületanud juba saja piiri.   

Esimese rahvusvahelise olümpiaadini jõuti füüsikas 1967. aastal ja aasta hiljem samuti keemias ning 1989. aastal ka informaatikas. Peale nimetatute kannavad olümpiaadide nime tänapäeval veel kümned rahvusvahelised koolinoorte võistlused erinevates ainetes, kuigi nendel võistlustel pakutavad probleemid ei saa aine spetsiifikast sõltuvalt vastata kõigile klassikalise täppisteaduste olümpiaadi tunnustele. 

Rahvusvaheliste olümpiaadide mõjust olümpiaadiliikumisele.

Hea esinemine rahvusvahelistel olümpiaadidel eeldas ka head ettevalmistust võistluseks. Seetõttu käivitusid järgnevatel aastakümnetel üle kogu maailma erinevad projektid andekate ja täppisteadustest huvitatud õpilaste leidmiseks ning nende annete arendamiseks. Kaasates organiseerimistöösse riikide valitsusi, loodi nii kaugõppe kui ka statsionaarseid matemaatika-füüsika süvakoole ja –klasse, moodustati aineringe nii üldhariduskoolide kui ka kõrgkoolide juurde, korraldati lühiaegseid õppelaagreid, asutati uusi populaarteaduslikke ajakirju, anti välja raamatute sarju jne.  Paraku huvitasid ja hõlmasid loetletud tegevused põhiliselt vaid teadusandekaid õpilasi, keda polnud õnneks sugugi vähe. Pakkumaks jõukohasemat huvitegevust ka tavakoolide õpilastele, asuti XX sajandi 80ndatel aastatel korraldama ka nn mitte-olümpiaadi tüüpi võistlusi, kus ülesannetele lisati valikvastused või piisas vaid lühivastuse leidmisest. Tuntuimaks seda tüüpi võistluseks on maailmas (ja meil Eestis) kujunenud võistlus „Känguru“, mille idee pärinev Austraaliast, aga alguse sai Prantsusmaalt.   

Arutelud olümpiaadi tüüpi võistluste vajalikkusest ja kohast haridussüsteemis on kestnud nende võistluste tekkimisest peale ja kulmineerusid UNESCO haridusalasel konverentsil 1989. aastal. Selle konverentsi lõppdokumendis anti liikmesriikidele soovitus toetada koolinoorte huvitegevust matemaatikas ja loodusteadustes, sealhulgas ka rahvusvahelisi, regionaalseid ja rahvuslikke aineolümpiaade ja –võistlusi. Nimetatud võistluste arv on viimase 50 aasta jooksul plahvatuslikult kasvanud ja tundub, et parimad neist on leidnud oma koha nii formaalses kui ka mitteformaalses haridussüsteemis.

 

 

  Klipp loovtööde konkursi töödest.

Hariduskonverents „Talendid tuleviku teenistuses IV“ oktoober 2022    

Vaata salvestusi:   1. päev      2. päev

 

   Klipp olümpiaadi ja rahvusvaheliste olümpiaadide piltidest läbi aegade

 

 

Noortefoorum „Talendid tuleviku teenistuses“ Vaata salvestust

 

Olümpiaadide korraldajad ja olümpiaadid

Pilte 2023. aasta olümpiaadidelt
Põhikooli bioloogiaolümpiaad 2024

Selgunud on põhikooli bioloogiaolümpiaadi lõppvooru tulemused

Baltimaade informaatikaolümpiaad 2024

Pronksmedalid Balti informaatikaolümpiaadilt

Loodusteaduste olümpiaadi lõppvoor Tartus

Loodusteaduste olümpiaadil uurisid võistlejad piima, piimatooteid ja taimseid jooke