Ebatavaline vene keel emakeelena olümpiaadi lõppvoor

8. märtsil toimus vene keel emakeelena olümpiaadi lõppvoor. Koroonaviirusest tulenev tõsine olukord riigis jättis oma jälje ka olümpiaadile – lõppvoorus osales vaid 13 õpilast, kaks neist põhikoolist.

Osalejate hulka kuulus üks õpilane Tartust, kaks Tallinnast ja kümme Narvast. Seetõttu otsustati lõppvoor sel aastal korraldada Tartu Ülikooli Narva Kolledžis. Soovi korral sai osaleda ka veebi vahendusel. Viimase formaadi valis kolm õpilast. Selleaastane olümpiaadikorraldus oli uus kogemus nii osalejatele kui ka korraldustoimkonna liikmetele.

Lõppvoorus tuli õpilastel valida kahe ülesandevariandi seast endale sobivaim. Töö põhines tekstil: esimene osa koosnes keelelistest ülesannetest, teises osas paluti õpilastel etteantud teksti analüüsida, tähtsad olid autori poolt kasutatud keelevahendid ja nende seos teksti põhiideega. Olümpiaadi ülesanded meeldisid osavõtjatele, sest need olid suunatud mitte ainult teadmiste näitamisele, vaid ka nende kasutamisele tekstianalüüsis.

Olümpiaadi korraldustoimkonna liikmed, kes on ühtlasi ka ülesannete autorid, püüavad koostada ülesandeid, mis käsitlevad nii tänapäeva keeleilminguid kui ka keele ajalugu. Näiteks paluti seekord ühes ülesandevariandis analüüsida tuntud vene kirjaniku Ivan Bunini jutustuse „Zahhar Vorobjov“ fragmenti, teises variandis oli aga õpilastele ette antud kaasaegne tekst elektrooniliste vahendite mõjust meie elule.

Vene keel emakeelena olümpiaadi eesmärk pole ainuüksi õpilaste teadmiste formaalne kontrollimine. Olümpiaadi korraldajad soovivad, et osalejad mõtiskleksid, kõrvutaksid ja analüüsiksid olümpiaadi tekstide ja ülesannete materjali. Sama eesmärki täitis ka olümpiaadi esimene voor, mille raames pidid õpilased kirjutama kaheosalise uurimistöö. Töö esimene osa oli referatiivne, teises osas tuli kirjeldada ja analüüsida iseseisvalt kogutud materjali.

Tänavu võitis olümpiaadi esikoha Narva Õigeusu Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Filipp Gavrilov, teise koha saavutas Emilia Askerova Tallinna Sakala Eragümnaasiumi 11. klassist ja kolmandale kohale tuli Kristiina Konoreva Narva Keeltelütseumi 11. klassist. Olümpiaadi lõppvooru võitjate autasustamine toimus seekord Tartu Ülikooli Narva Kolledži kaminasaalis.

Olümpiaadi täielikud tulemused leiab selle kodulehelt.

Pärast võistlust kohtusid osalejad Narva koolide vene keele õpetajatega. Koosviibimisel jagasid nii õpetajad kui ka õpilased oma toredaid muljeid ja rääkisid vene keel emakeelena olümpiaadi tulevikust. See oli kõikide jaoks huvitav ja kasulik vestlus.

Žürii esimehe Svetlana Jevstratova sõnul oli sel aastal olümpiaadist osavõtjaid küll vähe, kuid nad kõik olid erakordselt tublid. „Oli tunda laste huvi ja armastust vene keele vastu. Rõõmu teeb asjaolu, et ka põhikooliõpilased julgevad end olümpiaadil varakult proovile panna,“ rääkis Jevstratova. Ta lisas, et vabariikliku vene keel emakeelena olümpiaadi olemasolu on väga tähtis. „See aitab venekeelsetel noortel emakeelt väärtustada, hoida ja arendada. Väärtustades emakeelt õpitakse paremini ka teisi keeli hindama,“ tõdes ta.

Olümpiaadi korraldamist rahastas Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool.

Lisateave: Svetlana Jevstratova, vene keel emakeelena olümpiaadi žürii esimees, Tartu Ülikooli Maailma keelte ja kultuuride kolledži slavistika osakonna emeriitdotsent, svetlana.jevstratova@ut.ee