Eesti keemiaolümpiaadi lõppvoorus said õpilased taas laboris katsetada

Tartu Ülikooli Chemicumi ruumides toimus 18.–19. märtsini 69. Eesti keemiaolümpiaadi lõppvoor, kuhu olid kutsutud olümpiaadi piirkonnavoorus või keemia lahtisel võistlusel eduka tulemuse saanud õpilased. Tänavu võistlesid omavahel 99 õpilast 9.–12. klassidest.

Juba viiendat aastat järjest esitati 9. ja 10. klasside õpilastele lahendamiseks ühine ülesannete komplekt, mis koosnes üheksast ülesandest. Arvesse läksid kuue kõige paremini lahendatud ülesande tulemused. 11. ja 12. klassi ülesandekomplekt koosnes kuuest ülesandest.

Kõige paremini õnnestus 9. ja 10. klasside õpilastel ülesanne, kus tuli neil süsihappegaasiga seotud väiteid tõestada või ümber lükata ja oma valikut arvutuste kaudu põhjendada. Nooremale rühmale osutus kõige keerulisemaks liitiumioonakule keskenduv ülesanne, mille lahendamine nõudis nii võrrandite tundmist kui ka arvutamist.

Vanema rühma komplekt pakkus õpilastele väljakutseid füüsikalisest, anorgaanilisest ja orgaanilisest keemiast. Eesti keemiaolümpiaadi žürii esimehe Vladislav Ivaništševi sõnul saadi suurepäraselt hakkama planeedi Maa vahevöös leiduvate mineraale käsitleva ülesandega ja ärevushäirete leevendamiseks kasutatava ravimi sünteesiskeemist puuduvate ühendite tuvastamisega. Kõige keerulisemaks osutus ülesanne asümmeetrilisest sünteesist, milles murti pead enantiomeeride keemiliste ja füüsikaliste omaduste üle. „Õpilaste hinnangul oli meeldivaks väljakutseks ka nuputamisülesanne ebatavalistest fosfororgaanilistest ühenditest,“ lisas Ivaništšev.

Nobeli keemiaauhinna laureaadi Sir Geoffrey Wilkinsoni 100. sünniaastapäeva ja ferrotseeni avastamise 70. aastapäeva puhul oli vanema rühma komplektis pühendatud üks ülesanne Wilkinsoni katalüsaatorile ja katalüütilisele hüdrogeenimisele, mis aitasid aluse panna kaasaegsele homogeensele katalüüsile.

Eelmisel aastal piirangute tõttu ära jäänud praktikavoorus oli noorema rühma eksperimendiks raud(II)ioonide kontsentratsiooni permanganatomeetriline määramine ja kontsentratsiooni kaudu Mohri soola kaalutise massi arvutamine. Žürii liikme ja keemiaõpetaja Jörgen Metsiku hinnangul viidi eksperiment üldiselt hästi läbi. Üle poole õpilastest saavutas tiitrimisel eeskujuliku täpsuse, kuid olulisem viga töövõtetes põhjustas mõne võistleja jaoks ka kõigi täpsuspunktide kaotamise. „Enamik võistlejaid said hästi hakkama redoksreaktsiooni võrrandi tasakaalustamisega ja arvutustega, kuid raskeks osutusid teoreetilised küsimused,“ sõnas Metsik.

Vanema rühma õpilastel tuli praktilise tööna viia läbi aldoolkondensatsioon, mille tulemusena saadavad konjugeeritud ketoonid on potentsiaalsed ravimid, omades vähi-, põletiku-, bakteri- ja seentevastast toimet. Erinevalt nooremast rühmast, ei osutunud keerulisem eksperiment 11. ja 12. klassile jõukohaseks. Kahe klassi tulemuste seas saavutas siinkohal parima 40-st punktist 26 saanud õpilane.

Klasside arvestuses on käesoleva aasta keemiaolümpiaadi võitjad:
9. klass: Sofija Vassiljeva, Narva Kesklinna Gümnaasium (õpetaja Svetlana Stepanenko);
10. klass: Liisa Pata, Tallinna Reaalkool (õpetaja Martin Saar);
11. klass: Artemi Smõšljajev, Tallinna Tõnismäe Reaalkool (õpetaja Lidia Rõbnikova) ja Karl Johann Külv, Tallinna Reaalkool (õpetaja Andrus Kangro);
12. klass: Uku Andreas Reigo, Miina Härma Gümnaasium (õpetaja Jörgen Metsik).

Täielikud tulemused koos ülesannete ja lahendustega leiab Tartu Ülikooli teaduskooli lehelt.

Keemiaolümpiaadi rahastas Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldas Tartu Ülikooli teaduskool koos keemia instituudiga. Olümpiaadi toetas TBD Biodiscovery, kes pani parimatele lõppvoorus osalejatele välja omanimelised stipendiumid.

Lisateave: Eesti keemiaolümpiaadi žürii, keemiaolympiaad@gmail.com