Eesti kirjanduse olümpiaad kohta otsimas

Üleriigiline eesti kirjanduse olümpiaad kulmineerus 5. ja 6. märtsil veebis toimunud lõppvooruga, mille käigus selgitati välja parimad kirjanduse tundjad kolmes vanuseastmes. Selleaastase olümpiaadi üldteema oli „Koht ja kirjandus“. Finalistide hulka kutsutud 26 õpilast 7.–12. klassist pidid analüüsima ja tõlgendama proosa- ja luuletekste eesti kirjanduse mitmest ajaperioodist.

Olümpiaadižürii esimees, eesti kirjanduse lektor Andrus Org näeb kirjandusolümpiaadi peamist eesmärki selles, et innustada noori kirjandust lugema ja uurima, ühtlasi pakkuda selle valdkonna andekatele väljundit arendada oma humanitaarteaduslikke huvisid. Tema sõnutsi on selline aineolümpiaad tõsisest missioonitundest ajendatud pedagoogiline ja teaduslik investeering humanitaaria järjepidevusse. Selle eesmärgi nimel teevad iga nelja aasta järel tihedat koostööd Tartu Ülikooli teaduskool ja Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi kirjanduse ja teatriteaduse osakond.

Kuna olümpiaadi peateema keskendus koha/paiga kujutamisele kirjanduses, olid lõppvooru alustekstid seotud kas loodusmaastike (soo, järv, meri), kodukoha ja lapsepõlvepaikade või siis võõraste ulmeliste maailmade kujutamisega. Vastata tuli nii faktiküsimustele (märgata tekstis konkreetseid kujundeid ja motiive), analüüsi- ja tõlgendus¬küsimustele (leida süžeelisi seoseid, iseloomustada tegelasi) kui ka väärtus- ja hindamisküsimustele (sõnastada isiklikke kriitilisi hoiakuid ja anda hinnanguid). Kirjanduslike palade käsitlust rikastas lõiming meediatekstidega (kultuurisaated raadiost ja televisioonist), mõnel juhul viitasid küsimused ka muusikale ja kujutavale kunstile.
Veebiülesanded, mis olid Moodle’i keskkonda seatud temaatiliste moodulitena, lähtusid kas ühest või mitmest alustekstist, viimasel juhul pidid õpilased rakendama tunduvalt nõudlikumat võrdlevat lähenemist. Ettevalmistavalt said olümpiaadinoored teha prooviülesandeid, samuti tuli kodus läbi lugeda üks nüüdiskirjanduse teos: noorematel Olavi Ruitlase „Vee peal“, keskmistel Kai Aareleidi „Linnade põletamine“ ja vanematel Andrus Kivirähki „Sinine sarvedega loom“. Loetud teostel põhinev ülesannete moodul lahendati sealjuures kiiduväärse põhjalikkusega.

Lõppvooru pääsenud finalistid selgusid žürii otsusega omakorda eelvooru tööde põhjal. Kokku laekus eelvooru 39 tööd: neist 17 arutlevat kirjandit nooremas astmes ja 22 uurimistööd või praktilist tööd keskmises ja vanemas astmes. Laekunud uurimistööd väärisid žürii hinnangul kiitust uurimisrõõmu kiirgava süvenemise eest, praktilised tööd omakorda üllatasid tänapäevaste digitehniliste lahendustega. Žürii esimees Andrus Org peab eelvoorutööde hulka siiski mõõdukaks, tema arvates aitaks olümpiaadi aktiivsusele kaasa sagedasem olümpiaaditsükkel ja õpetajalähedasem teavitustöö.

Kokkuvõttes selgusid parimad nii eel- kui ka lõppvoorus. Tänavuse üleriigilise eesti kirjanduse olümpiaadi võitis nooremas vanuserühmas (7.–8. klass) Joosep Andreas Laats Tallinna Reaalkooli 8. klassist; keskmises vanuserühmas (9.–10. klass) Maria Johanna Ahtijainen Vändra Gümnaasiumi 10. klassist; vanemas vanuserühmas (11.–12. klass) Ingrid Alla Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassist.

Kirjandusolümpiaadi täielikud tulemused, nii nagu ka eelvooru juhend, žürii koosseis ja lõppvooru ülesanded on avalikustatud olümpiaadi kodulehel.

Kirjandusolümpiaadi läbiviimist rahastas Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisateave: Andrus Org, eesti kirjanduse olümpiaadi žürii esimees, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse lektor, andrus.org@ut.ee