Eesti loodusteaduste olümpiaadi lõppvoorus uuriti kartulit

22. aprillil toimus TÜ Chemicumis Eesti loodusteaduste olümpiaadi (ELO) lõppvoor, kuhu piirkonnavooru tulemuste põhjal oli kutsustud 58 põhikooli õpilast, kes olid sündinud 2002 või hiljem. ELO süsteemis lahendatakse piirkonnavoorus keemia, füüsika ja bioloogia ainetest lõimitud teooriaülesandeid ning lõppvoor pühendatakse praktiliste ülesannete lahendamisele. Tulemuste arvestust peetakse teooria ja praktika kohta eraldi ning lõpuks koostatakse ka koondedetabel.  

„Aineolümpiaade on naljatamisi hakatud kutsuma „eliitkoolide meistrivõistlusteks“, Eesti loodusteaduste olümpiaad sellele tiitlile ei pretendeeri, kuna lõppvooru on juba mitmendat aastat kutsutud lisaks piirkonnavoorus häid tulemusi saanud õpilastele kõigi maakondade tublimad looduteaduste tundjad. Tänavu oli lõppvoorus osalejaid kahekümne kuuest koolist,“ ütleb žürii liige Tartu ülikooli lektor Karin Hellat.

ELO žürii oli tänavu valinud eksperimentaalse vooru läbivaks teemaks kartuli. Eksperimentaalne töö laborites vältas 4 tundi. Õpilased määrasid kartulis vitamiin C sisaldust, et teada saada, milline ports kartuleid tuleks igapäevaselt süüa, kui selle vitamiini ainsaks allikaks oleksid kartulid. Füüsikaliste meetoditega mõõdeti kartuli tihedust ning ujuvust soolvees, bioloogia katse keskendus seekord õhukese kihi kromatograafiale, et uurida rohelistes taimedes leiduvaid pigmente. Karin Hellati sõnul said meie nutikad õpilased ülesannete keerukusest hoolimata katsetamisega edukalt hakkama. „Kõige rohkem maadlemist oli nii tooreste kui keedetud kartulite koormisega, mis ei tundu tänapäeva kooliõpilastel just igapäevane tegevus olevat!“ ütles Hellat.

Olümpiaadi üldvõidu piirkonna- ja lõppvooru tulemuste põhjal saavutas Tallinna inglise kolledži õpilane Andreas Simson. Ka paremuselt teine koht läks Tallinna – selle saavutas Martin Rahe Tallinna reaalkoolist. Kolmanda koha väärilise tulemuse sai Narva keeltelütseumi õpilane Daniil Vaino. Võitjate tulemused jäid 90% lähedale võimalikust maksimaalsest skoorist.

Lisaks selgitati parimad loodusteaduste tundjad ka nooremas vanuserühmas. 6-7. klassi õpilastest saavutas parima tulemuse Tallinna reaalkooli õpilane Mihkel Jakobson.

Kõiki tulemusi saab näha teaduskooli kodulehel: http://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/loodusteadused

Pärast olümpiaadiülesannete lahendamist külastasid õpilased TÜ loodusmuuseumi, mis pakkus loodushuvilistele õpilastele põnevat uudistamist. Olümpiaadi autasustamistseremoonia toimus pühapäeval, 23. aprillil AHHAA keskuses, kus õpilased külastasid teadusteatrit, võistlesid kartuliviktoriinil ning said kätte auhinnad. Tehti ka teatavaks Eesti võistkonna kandidaadid detsembris Hollandis toimuvale rahvusvahelisele loodusteaduste olümpiaadile. Pärast autasustamist andsid lõppvoorus osalejad toimunud olümpiaadi kohta tagasisidet, mis oli väga positiivne – kõrged hinded anti nii olümpiaadi korraldusele kui ka eksperimentaalsetele ülesannetele. Mõned tsitaadid õpilaste tagasisidest:

„Kromatograafia oli väga tore, assistendid olid abivalmid.“

„Ülesanded olid huvitavad ja ettevalmistumine oli tore.“

„Tore oli olla laboris, sest koolis pole seda võimalust.“

„Pähetuubitud fakte oli vähe vaja.“

„Eksperimendi ülesanded olid suurepärased ning eriti meeldis see, et palju infot oli tekstis.“

Loodushuvilistele õpilastele pakub TÜ teaduskool võimaluse osaleda 24-25. augustil toimuvas teaduslaagris. Loodusteaduste olümpiaadi žürii otsustas korraldada spetsiaalselt ELO lõppvoorus osalenud õpilastele uurimislabori 28. augustil 2017.

ELO toimub haridus- ja teadusministeeriumi rahalise toetusega ning olümpiaadi toimumist koordineerib TÜ teaduskool.

Lisainfo: Karin Hellat, Tartu ülikooli keemia instituudi lektor, karin.hellat@ut.ee

Teate edastas: Marek Järvik, TÜ teaduskooli kommunikatsioonispetsialist, 737 5889, marek.jarvik@ut.ee