Šveitsis Zürichi linnas 16.–25. juulini toimunud 55. rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil pälvisid Eesti õpilased kolm pronksmedalit ja ühe äramärkimise. Võistlusel osales kokku 348 õpilast 87 riigist.
Pronksmedalid pälvisid sel aastal Tallinna Tõnismäe Reaalkooli lõpetanud Artemi Smõšljajev (130. koht), Mihkel Tali Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klassist (144. koht) ja Karl Johann Külv Tallinna Reaalkooli 12. klassist (168. koht). Samast koolist esines edukalt ka 10. klassi läbinud Karlis Suvi, keda tunnustati äramärkimisega (244. koht).
Õpilasi juhendasid Eesti keemiaolümpiaadi žürii esimees Vladislav Ivaništšev ja Tartu Ülikooli füüsika, keemia ja materjaliteaduse üliõpilane Kristi Koitla. Olümpiaadi üldvõitjaks tuli tänavu Hiina õpilane Weijie Mao. Täismahus tulemused on avalikustatud käesoleva aasta võistluse ametlikul kodulehel. Rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil pälvivad kuldmedalid esimese 10–12%, hõbemedali järgmise 20–22% ja pronksmedali 30–32% hulka jõudnud õpilased.
Rahvusvaheline keemiaolümpiaad koosneb kahest viis tundi kestvast voorust: praktiline ja teoreetiline voor. Eesti keemiaolümpiaadi žürii esimehe Vladislav Ivaništševi sõnul olid võistluse mõlemad voorud sel aastal eriti mahukad. Alates 2020. aastast oli tänavune olümpiaad esimene, mille osalejad said võistlemist kogeda korraldajariigis kohapeal. Selle tõttu oli korraldajatel üle mitme aasta taas võimalik praktilist vooru läbi viia.
Olümpiaadi praktilises osas pidid õpilased tegema kaks orgaanilist sünteesi, tiitrides leidma raua ja kaltsiumi sisaldust rauamaagis ning tilkreaktsioonide abil lahustes leiduvaid ioone määrama. Teoreetiline osa koosnes sel aastal kümnest ülesandest, millest meie õpilaste lemmikud olid ülesanded piltdiagnostikast, kütusest väävli eemaldamisest ja elektrolüüsist orgaanilises sünteesis. Eriti keeruliseks osutus eestlastele ensüümikineetika ülesanne.
Läbivaks teemaks oli tänavusel olümpiaadil lahenduste leidmine (ingl finding solutions). Tegemist on sõnamänguga, kuna lisaks lahendusele tähistatakse inglise keeles solution sõnaga ka lahust ehk kahest või enamast ainest koosnevat homogeenset süsteemi. Korraldajate sõnul on igas keemiavõistluses olulisel kohal mõlemad tähendused – nii lahused kui ka noorte leidlikud lahendused.
Võistlusvälise programmi raames külastasid õpilased erinevaid Šveitsi linnasid (Zürich, Berne ja Lucerne) ja avastasid Alpi mäestikku kuuluvat Rigi mäge. Luzernis käidi paadikruiisil Luzerni järvel ja Šveitsi šokolaadipealinnas Berne’s degusteeriti kohalikku šokolaadi. Ekskursioonide raames tutvuti ETH Žürichi ülikooliga, kus tänavune võistlus aset leidis, Paul Scherreri instituudi ja Lonza farmaatsiafirmaga.
Rahvusvaheline keemiaolümpiaadi peamiseks eesmärgiks on luua rahvusvahelisi sõprussidemeid, edendada võistlusel osalevate noorte vahelist koostööd ja jagada eri riikide teadustöö ja õpetamise kogemust. Järgmist võistlust korraldatakse 2024. aastal 21.–31. juulini Saudi Araabia pealinnas Ar-Riyāḑis.
Eesti õpilaste ettevalmistust ja lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Tartu Ülikooli teaduskool.
Mentorid soovivad tänada noori võistluseks ette valmistanud žürii liikmeid, lapsevanemaid ning õpilaste koole ja õpetajaid: Lidia Rõbnikova Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist, Eha Paabo Hugo Treffneri Gümnaasiumist ja Andrus Kangro Tallinna Reaalkoolist.
