Emakeeleolümpiaadil keskenduti suulisele keelele kõnes ja kirjas

Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut korraldas sel aastal riikliku emakeeleolümpiaadi teemal „Suuline keel kõnes ja kirjas“. 11. märtsil toimunud lõppvoorus osales kokku 76 õpilast, kes saavutasid maakondlikes piirkonnavoorudes eduka tulemuse.

Lõppvoorus osaleti elektrooniliselt piirkondlikes koolides kohapeal ja sinna pääsemiseks oli kaks võimalust: osaleda uurimistöö- või ülesandevoorus, millest esimene oli mõeldud vaid keskmise (9.–10. klass) ja vanema (11.–12. klass) vanuseastme õpilastele. Ülesandevoorust said osa võtta ka nooremad (7.–8. klass). Tänavu said õpilased ülesandeid lahendada juba teist aastat järjest veebis Moodle’i keskkonnas.

Ülesandevoorus said õpilased tuvastada lühikeste sõnade (nt aa, ee, mh) tähendusi ja rolle nii suulises kõnes kui ka kirjakeeles, leida netivestlusest suulise keele erijooni, tuvastada kirjapildi ja häälduse erinevusi. Samuti tuli õpilastel muuta ette antud palve neljal eri moel pehmemaks ja tugevamaks, otsustada küsilausete roll ning tuvastada helilaine ja spektrogrammi abil joonisel olev sõna. Ülesandeid leidus ka eesti keelega sarnaste keelte – võru ja liivi keele – kohta.

Uurimistöövoor võimaldas õpilasel suulist keelt analüüsida ja tuvastada, millised on selle erijooned eri tüüpi suhtlusolukordades ja mis rolle need erijooned täidavad. Samuti oli võimalus uurida kirjalikku suhtlust (nt netisuhtlust) ja vaadelda, kuidas selles kasutatakse suulise keele nähtusi.

Olümpiaadi lõppvooru pääsenud õpilased said video ja transkriptsiooni põhjal määrata transkriptsioonimärkide tähendusi, võrrelda argist ja ametlikku telefonikõnet ning analüüsida silmaseire videoid, kus oli näha katseisiku pilgu liikumist lausete lugemisel. Samuti tuli neil täita murdekaarti, teha lugemisülesande põhjal otsuseid ning lohistada keeleteaduse ja suulise kõne terminid õigesse järjekorda nii, et need oleksid vastavuses näitelausega.

Lõppvooru võitis nooremas vanuseastmes tänavu Paula Arula Tallinna Reaalkooli 7. klassist, keskmises vanuseastmes Ingrid Hints Tallinna Reaalkooli 9. klassist ja vanemas vanuseastmes Elisabet Hein Jõgevamaa Gümnaasiumi 12. klassist. Tallinna Reaalkooli õpilasi juhendas Reet Varik ja Jõgeva Gümnaasiumi õpilast Merle Ojamets.

Täielikud tulemused leiab olümpiaadi kodulehelt.

Tagasiside põhjal meeldisid õpilastele tavapärasest eesti keele tunnist erinenud olümpiaadiülesanded. Näiteks kiideti kuulamisülesannet, kus pidi videofaili põhjal transkriptsioonimärkide tähendusi tuvastama. Osa õpilasi tõi esile vestluse tõlgendamise ülesandeid ja paljudele meeldis ka murdekaardi täitmine. Vastupidiseid emotsioone tekitasid ajaliselt mahukamad või analüüsi nõudvad ülesanded, kus oli vastuseid keeruline sõnastada.

„Emakeeleolümpiaad õnnestus kenasti, kuid saime korralduse käigus palju kasulikke mõtteid edaspidiseks,“ leidis žürii esimees Andra Rumm. Tema hinnangul tuleb ka edaspidi olümpiaadile luua ülesandeid, mis on mitmekülgsed ega ole vaid selliseid, millega õpilased on emakeeletundides harjunud.

Emakeeleolümpiaadi korraldajad tänavad kõiki õpilasi, kes sel aastal osalesid, ja nende õpetajaid.

Olümpiaadi toimumist rahastas Haridus ja Teadusministeerium.

Lisateave: Andra Rumm, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi teadur ning emakeeleolümpiaadi žürii esimees, andra.rumm@ut.ee