Keemiaolümpiaadil tuvastati väärisgaase ja väetisi

Juuni keskpaigas toimunud 68. üleriigilise keemiaolümpiaadi lõppvoor tõi õpilaste keemiaparemiku ülesandeid lahendama seitsmesse eri paika üle Eesti. Tavapärase kahe võistlusvooru – teooria ja praktika – asemel toimus tänavu vaid teooriavoor.

Lõppvoorus osales 105 õpilast 9.–12. klassist, kes olid sinna kutsutud olümpiaadi piirkonnavooru ja keemia lahtise võistluse tulemuste põhjal.

Juba neljandat aastat järjest esitati 9. ja 10. klasside õpilastele lahendamiseks ühine ülesannete komplekt, mis koosnes üheksast ülesandest. Arvesse läksid kuue kõige paremini lahendatud ülesande tulemused. 11. ja 12. klassi ülesandekomplekt koosnes kuuest ülesandest.

Kõige paremini õnnestus 9. klasside õpilastel ioonsete vedelike sünteesi ülesanne. Neis vedelikes nähakse keskkonnasõbralikumaid alternatiive lahustitena kasutatavatele molekulaarsetele vedelikele. Nimetatud ülesannet lahendasid kõik õpilased, valides selle ka üheks oma lemmikuks. Lisaks meeldis üheksandikele ülesanne, kus tuli tuvastada tundmatu, teistest keemiliselt aktiivsem väärisgaas. Kõige raskemaks osutus etüüni põlemisega kaasneva soojusefekti kohta käiv ülesanne.

Eespool mainitud väärisgaasi tuvastamine oli ka 10. klasside õpilaste meelisülesanne, mida edukalt lahendati. Sama hästi õnnestus kümnendikel ülesanne, milles tuli uurida aine omaduste ja struktuuri vahelisi seoseid. Hoopis keerulisem oli aga ülesanne, kus võrreldi omavahel räni ja süsiniku sarnaseid ühendeid.

11. ja 12. klasside õpilased lahendasid kõige paremini ülesannet gaaside lahustumise kohta veekogudes. Abituriendid lahendasid võrdselt hästi ka ülesannet väetiste kohta, kus tuli kirjutada nii nende tootmisprotsessi kirjeldavaid reaktsioonivõrrandeid kui ka tuvastada tundmatud väetised vastavalt nende NPK valemitele.

Enim meeldis mõlema gümnaasiumiklassi õpilastele ülesanne inimese immuunpuudulikkuse viirusest (HIV) põhjustatud omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (AIDS) ravimiseks kasutatava indinaviiri tootmiseks vajaliku lähteühendi sünteesimise kohta. 11. klassi õpilastele oli keerulisim kahe sünteesiskeemi ülesanne, 12. klassi õpilastele aga booraks-boorhappe puhverlahuse valmistamise ülesanne.

Klasside arvestuses on selleaastase keemiaolümpiaadi võitjad järgmised:
9. klass: Laur Saks Miina Härma Gümnaasiumist (õpetaja Helle Sorge),
10. kass: Anna Milena Linder Gustav Adolfi Gümnaasiumist (õpetaja Katrin Soika),
11. klass: Liis Siigur Miina Härma Gümnaasiumist (õpetaja Jörgen Metsik),
12. klass: Rico-Andreas Lepp Tallinna Reaalkoolist (õpetaja Martin Saar).

Täielikud tulemused koos ülesannete ja lahendustega leiab Tartu Ülikooli teaduskooli lehelt.

Piirkonnavooru parimatele 8. klassi õpilastele ja lõppvoorus edukalt esinenud 9.–12. klassi õpilastele korraldab Tartu Ülikooli teaduskool 23. augustil huvipäeva. Samal päeval toimub ka Eesti keemiaolümpiaadi hooaja lõpetamine koos piduliku autasustamisega.

Järgmisena astuvad Eesti õpilased võistlustulle rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil, mis toimub veebipõhise võistlusena 25. juulist 2. augustini.

Keemiaolümpiaadi rahastas Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldas Tartu Ülikooli teaduskool koos keemia instituudiga. Olümpiaadi toetas TBD Biodiscovery, kes pani parimatele lõppvoorus osalejatele välja omanimelised stipendiumid.

Lisateave: Ida Rahu, keemiaolümpiaadi žürii esimees, ida.rahu.001@gmail.com