Kolm pronksmedalit rahvusvaheliselt keemiaolümpiaadilt

Tänavu 53. korda toimunud rahvusvahelise keemiaolümpiaadi moto „Keemia! See on lahe!“ võttis kogu võistluse suurepäraselt kokku. Teist aastat järjest kaugolümpiaadina toimunud võistlusel osales 312 õpilast 79 riigist. Kolmikvõit läks Hiinasse, Eesti võistkonna liikmed said kaela pronksmedali.

Olümpiaad pidi esialgu toimuma Jaapanis Osakas, kuid koroonaviiruse tõttu lahendasid osalejad ka tänavu ülesandeid oma elukohariikides. Kui eelmisel aastal jättis selline korraldus jälje võistlejate arvule (231 õpilast 60 riigist), siis nüüd oli osalejaskond taas tavapäraselt suur. Eesti võistkonda kuulusid Tallinna Õismäe Vene Lütseumi lõpetanud Aleksandr Beditski (õpetaja Pelageja Ozerova), Miina Härma Gümnaasiumi tulevane abiturient Liis Siigur (õpetaja Jörgen Metsik) ja Tallinna Tõnismäe Reaalkooli värske vilistlane Andrei Kornijenko (õpetaja Lidia Rõbnikova). Õpilasi juhendasid keemiadoktor Ida Rahu ja Imperial College Londoni meditsiinikeemia magistriõpingute kolmanda aasta üliõpilane Siim Kaukver.

Olümpiaadi moto sümboliseerib keemia tähtsust ühiskonnas, rõhutades selle keskset kohta inimeste igapäevaelus. Keemia on ainuke teadusvaldkond, mis suudab mõista ja muuta materjalide struktuure ning seeläbi nende funktsioone aatomi- ja molekulaartasandil. Seetõttu nähakse keemias lahendust mitmetele üleilmselt aktuaalsetele probleemidele, mis puudutavad energia, keskkonna, loodusvarade, toidu ja muuga seotud küsimusi.

Lisaks kajastab moto mõtet, et keemia kui rahvusvaheline keel aitab tugevdada riikidevahelisi sidemeid, ja kutsub üles teaduskoostööle. 53. olümpiaadi korraldanud Kindai Ülikool aitas sidemete tugevdamisele palju kaasa, luues kõikidele õpilastele ja juhendajatele kolmemõõtmelised tegelaskujud ning virtuaalmaailma, kus omavahel suhelda. Osalejad said võimaluse külastada virtuaalselt ka Jaapani vaatamisväärsusi. See kõik näitas jaapanlaste külalislahkust, mis oli tänavuse olümpiaadilogo sõnumiks, ja suurendas ühtsustunnet, mis valitsevates oludes oli muidu hakanud vaikselt hääbuma.

Arusaadavatel põhjustel toimus keemiaolümpiaad sel aastal vaid teooriavooruna, kus õpilastel tuli viie tunni jooksul lahendada üheksa kaasaegse keemiatööstusega seotud ülesannet. Eesti õpilaste juhendaja Ida Rahu sõnul olid ülesanded kõrgetasemelised ja olümpiaad tervikuna pigem keeruline.

Meie õpilased lahendasid kõige paremini karbohelitseenide sünteesi ja analüüsi ülesannet, mis oli pühendatud jaapani keemikule professor Yoshio Okamotole. Õpilastele meeldisid väga ka ülesanded siirdemetallide komplekside analüüsi, molekulaarkapslite sünteesi ja Lambert-Beeri seaduse rakendamise kohta spektroskoopias. Kõige raskemaks osutus eksootiliste räniühendite saamise ja analüüsi ülesanne.

Lisaks olid komplektis veel ülesanded vesiniku kui tulevikuenergeetika alustala salvestamisvõimaluste, isotopoloogide omaduste võrdlemise, tsingi redoksomaduste uurimise ja mittebensenoidsete aromaatsete ühendite sünteesimise kohta. Viimane neist oli pühendatud uurimisvaldkonna teerajajale professor Tetsuo Nozoele.

Kõikide ülesannete ja uudistega on võimalik tutvuda rahvusvahelise keemiaolümpiaadi ametlikul veebilehel.

Eesti õpilaste ettevalmistust ja lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Tartu Ülikooli teaduskool.

Lisateave: Ida Rahu, Eesti keemiaolümpiaadi žürii esimees, 5811 7939, ida.rahu.001@gmail.com