Koolinoored arutlesid olümpiaadil, kas eestlane on väheusklik rahvas

Tartu Ülikoolis 16.-17. märtsil 2018 toimunud usundiõpetuse olümpiaadil arutlesid põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased Eesti riigi, eestlase ja kiriku seoste üle. Esimese koha vääriliseks hinnati Susanna Mett Tallinna Reaalkoolist. Teise koha sai Lisette Sivard Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist ja kolmanda koha Anni Varjo Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist.

Olümpiaad koosnes kahest voorust. Esimeses voorus tuli õpilastel kirjutada religiooniteemaline essee. Laekus 20 tööd üheksast koolist. Žürii koosseisus Priit Rohtmets (TÜ usuteaduskond teadur, olümpiaadi esimees), Roland Karo (TÜ usuteaduskond teadur), Anne Kull (TÜ usuteaduskond professor), Ain Riistan (TÜ usuteaduskond teadur) ja Atko-Sulhan Remmel (TÜ usuteaduskond teadur) valis teise vooru jätkama kümme õpilast.

Edasi saanud õpilased kirjutasid essee ühel järgmistest teemadest: „Kiriku tähtsus kaasaegse inimese jaoks“, „Kas meile on vaja religiooni politseid?“, „Milline kirik kõnetaks kaasaegset inimest?“, „Maailmareligioonide parlament“, „Religioon „Troonide mängus““. Lõppvoorus tutvustasid õpilased oma kirjatükke ja vastasid komisjoniliikmete küsimustele, sooritasid maailma usundite testi ja kirjutasid lühiessee teema „Eesti Vabariik ja kirik“. Lisaks tuli koolinoortel komisjoni ees analüüsida loosiga tõmmatud usundilist küsimust.

Testis küsiti, kes on Martin Luther King, Uku Masing, Mahatma Ganthi, Annika Laats ja Vend Vahindra. Samuti tuli selgitada mõistete reinkarnatsioon, katedraal, advent, sufism ja askeet tähendust. Ülesannetes küsiti näiteks, kas eestlane kui metsarahvas on väheusklik ja kas see on probleem või voorus, kellele peaks kuuluma pühakojad ja kuidas lahendada naise nägu katva riietuse küsimus Eestis.

Žürii esimees Priit Rohtmets tunnistas, et tänavu juba üheksandat aastat toimuva usundiõpetuse olümpiaadi tase on ühtlaselt kõrge. „Õpilaste, kes olümpiaadil kaasa löövad, järgi on kohe näha, kes on ja kes ei ole koolis õppinud usundiõpetust. Selle aine õppimine mõjub inspireerivalt ning kasvatab oluliselt seda teadmistepagasit, mida meie aineolümpiaad tähtsustab.“ Rohtmetsa sõnul oleks vajalik, et usundiõpetus jõuaks senisest rohkematesse koolidesse.

Lõppvoorus osales hindavas töös lisaks eelpool nimetatud žüriile ka riigi esindajana Ilmo Au Siseministeeriumi usuasjade osakonnast.

Usundiõpetuse olümpiaadi tulemused leiab siit.

Olümpiaadi toetasid Tartu Ülikooli Teaduskool, Eesti vabariigi Siseministeerium ja Eesti Kirikute Nõukogu.

Lisainfo: Liina Raudvassar, raudvassarl@gmail.com

Teate koostas: Eva-Liisa Orula, TÜ teaduskooli kommunikatsioonispetsialist, eva-liisa.orula@ut.ee