Miks võib tappa sääski, aga mitte inimesi?

Just sellel ja paljudel teistel sarnastel teemadel arutleti 12.–13. märtsini veebis toimunud usundiõpetuse vabariikliku olümpiaadi lõppvoorus, kus selgitati välja parimad koolinoortest religioonitundjad.

Usundiõpetuse aineolümpiaadist osavõtt oli tänavu eriti rohkearvuline. Esimesse vooru saabus võistlustöid 13 koolist üle Eesti. 32 essee põhjal valis Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõududest koosnev žürii koosseisus professor Anne Kull, vanemteadurid Atko-Sulhan Remmel žürii esimehena ja Meelis Friedenthal ning lektorid Anu Põldsam, Roland Karo ja Ain Riistan välja 12 lõppvoorus jätkajat, kellest kaks katkestasid võistluse omal soovil. Finaali jõudsid seitsme kooli – Miina Härma Gümnaasium, Tartu Katoliku Hariduskeskus, Tartu Katoliku Gümnaasium, Tallinna Prantsuse Lütseum, Tallinna Saksa Gümnaasium, Tallinna Järveotsa Gümnaasium, Läänemaa Ühisgümnaasium – esindajad.

Lõppvooru kahel sisutihedal päeval osalemiseks keegi kodust lahkuma ei pidanud. Pandeemia tõttu oli kogu sündmus kolitud veebi, mis andis üritusele tänavu uudse väljundi. Usundiõpetuse olümpiaadi lõppvoorus tuli osalejatel sooritada neli erinevat ülesannet. Esmalt anti õpilastele võimalus esitleda oma eelnevalt hindamiskadalipu läbinud esseed ja vastata komisjoniliikmete küsimustele. Sel aastal kuulusid esseeteemade valikusse „Kriis kui kohtumõistmine või võimalus uueks alguseks“, „Kas minustki võib saada indiaanlane?“, „Religioon fantaasiakirjanduses ja fantaasia religioonis“ ning „Kellele kuulub elu algus ja lõpp?“. Päevakorrapunkt „dispuut” tähendas seda, et paaridesse loositud võistlejad said religiooniajaloo ja tänapäevaga seotud probleemküsimustele poolt- ja vastuargumente leida. Hinnati õpilaste väitlemiskunstialast võimekust ning argumentide esitamise oskust.

Maailma usundite tundmise test pani proovile faktiteadmised ja hästi läks neil, kes olid koolis erinevaid religioone tutvustava kursuse hoolsalt läbinud. Viimaseks katsumuseks oli nn välkkõne, kus iga osaleja tõmbas loosiga religiooniga seotud probleemi ning valmistus kümne minuti jooksul viieminutiliseks lööva sisuga kõneks. Hinnati analüüsioskust, faktide seostamist ja kiiret mõtlemist, mõistagi ka veenvat esitust ning oskust küsimustele vastata. Lähteülesandeks anti provokatiivsed küsimused, näiteks „Kas inimene on looduse kroon?“, „Miks on vaja kirikuhooneid, kui meil on mets?“, „Kas taimedel on hing?“, „Miks võib tappa sääski, mitte inimesi?“ jne.

Žürii esimees Atko-Sulhan Remmel hindas olümpiaadi kordaläinuks. „Tase oli traditsiooniliselt kõrge. Tavalisest rohkem oli põhikooliõpilaste esseesid. Nii mõnedki neist olid üllatavalt tugevad ja mitmed jõudsid ka lõppvooru, kus näitasid üles head taset,” rääkis Remmel. Ta möönis, et kuigi tehniliselt saadi ainevõistlusega veatult hakkama, siis kahjuks jäi vajaka isiklikust suhtlusest, mis varasematel aastatel on loonud õpilaste ja žüriiliikmete vahel nauditava õhkkonna.

Žürii otsuste kohaselt on tänavuse usundiõpetuse olümpiaadi võitja Miina Härma Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Liisa Oks, teise koha sai Tallinna Saksa Gümnaasiumi abiturient Mari Saffre ja kolmanda koha omanik on Tallinna Prantsuse Lütseumi lõpuklassis õppiv Miia Marta Ruus. Põhikooliastme parimaks hinnati Tartu Katoliku Hariduskeskuse 9. klassi õpilane Tähe Helk Rosenvald. Täieliku nimekirja pingereast leiab olümpiaadi kodulehelt.

Kuvatõmmis: usundiolümpiaadi tänavune võitja Liisa Oks (vasakul) ja põhikooliastme parim osaleja Tähe Helk Rosenvald (paremal)

Juba 12. korda toimunud olümpiaadi korraldas tänavu Tartu Ülikooli usuteaduskond koos Teaduse ja Religiooni Kolleegiumiga ning koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool. Olümpiaadi toimumist rahastas Haridus ja Teadusministeerium ning toetasid Siseministeerium ja Eesti Kirikute Nõukogu.

Lisateave: Liina Raudvassar, usundiõpetuse olümpiaadi toimkonna juht, raudvassarl@gmail.com