Autor:
Miina Norvik

Mwangwego kirjast Austraalia ohustatud põliskeelteni – lingvistikaolümpiaadi lõppvoor 2024

13.–14. aprillil toimus Tartus lingvistikaolümpiaadi lõppvoor. Lõppvoorus osales 39 võistlejat, kes lahendasid ülesandeid maailma eri paigus kõneldavate keelte kohta. 

Lahendamiseks oli viis ülesannet. Neist kahes, Paapua-Uus Guineas kõneldava arop-lokepi keele ning USA massatšuuseti keele (andnud nime ka Massachusettsi osariigile) ülesandes, tuli aru saada lausestruktuurist ja sõnavormidest. Kirjasüsteemi ülesanne tutvustas sel korral mwangwego kirja, mille lõi keeleteadlane Nolence Moses Mwangwego Malawis kõneldud keelte kirjapanekuks. Veel tuli võrrelda keskaja korea keelt ja kahte tänapäevast murret ning otsustada, millised häälikumuutused on aja jooksul toimunud. Austraalia ohustatud põliskeele mullukmulluki ülesandes pidid õpilastel aga välja selgitama, kuidas väljendatakse selles keeles päevade osi. Tähelepanuväärne on, et neljast ülesande autorist kolm – Airika Harrik, Hant Mikit Kolk ja Ove Üllar Viesemann – on varasemalt osalenud rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil.

Tutvu ülesannetega

Üldvõitjaks tunnistati Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Margaret Braun, kes kogus 74,75 punkti 100st. II koha pälvis Orlando Merino Tallinna 21. Kooli 12. klassist, III kohale tuli 11. klassi õpilane Karl-Erik Volberg Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist. Neile järgnesid Ranno Valk Jõgevamaa Gümnaasiumi 11. klassist ning Margetta Pajuste Läänemaa Ühisgümnaasiumi 12. klassist. Kõik nad said üle 70 punkti.

Vaata kõiki tulemusi

„Õpilastega suheldes oli rõõm ikka ja jälle kuulda seda, et ülesanded tundusid põnevad hoolimata sellest, kui hästi kellelgi enda arvates läks. Iga ülesande kaudu avaneb omaette maailm, millesse ülesannet lahendades kiigata. Tegelikult üks olümpiaadi peamisi eesmärke ongi ülesannete kaudu näidata, kuidas mingi keel toimib ja mida huvitavat keeltes on leida. Võib küll tõdeda, et olümpiaad täidab oma eesmärki igati.“

lingvistikaolümpiaadi esimees Miina Norvak

Õhtuprogrammi raames sai seekord tutvust teha viipekeelega. Õppejõud ja viipekeele tõlk Regina Paabo rääkis teemal „Viipekeelse suhtluse mitmekesisus: Eesti Laulu tõlkest kurtide argipäevani“, mis kutsus esile väga elava arutelu. Küsimused viipekeele olemuse ja kasutuse kohta ei tahtnud kuidagi lõppeda. 

Auhinnalistele kohtadele tulnud õpilased said valida endale kaks auhinda, millest üks oli raamat. Teoste hulgas oli nii erinevate keelte grammatikaid kui ka keelte olukorrast ja arengust rääkivaid raamatuid. Sel korral pani olümpiaadi peaauhinnad välja Eestis loodud keeleõppeplatvorm Speakly, mis valib õppimiseks statistiliselt olulised sõnad, õpetab neid kontekstis ja kasutab teaduspõhiseid keeleõppemeetodeid. Peaauhindade seas oli Speakly eluaegne pakett ja aastane pakett.

Juuli lõpus toimub rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad Brasiilias, kuhu sõidab neljaliikmeline Eesti esindus. Juuli alguses toimub neile ka ettevalmistav laager, millest peale rahvusvahelise meeskonna on oodatud osa võtma kuni 12 lõppvoorus osalenut. Kõigile, kel võimalus tuleval õppeaastal taas olümpiaadile tulla, pakub laager hea võimaluse ammutada lisateadmisi maailma keelte kohta ning saada juhiseid ülesannete lahendamiseks ning seletuste kirjapanekuks.

Lingvistikaolümpiaadi korraldas Tartu Ülikooli teaduskool koostöös eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ning maailma keelte ja kultuuride instituudiga. Olümpiaadi toetas Haridus- ja Teadusministeerium ning keeleõppeplatvorm Speakly.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!

Üle tuhande õpilase proovisid murda salakeele saladusi

Eesti õpilased IJSO lõputseremoonial

Eesti õpilased pälvisid rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil kaks hõbe- ja neli pronksmedalit

Tähelend 2024 ühispilt

Teaduskooli õpilased särasid „Tähelend 2024“ tunnustussündmusel