Parimaks sõnavara- ja stiilitundjaks osutus teiste seas Brüsseli kooli õpilane

13.–14. märtsil võõrustas Tallinna ülikool 83 õpilast üle Eesti, kes võtsid osa 32. emakeeleolümpiaadist teemal „Sõnavara ja stiil“.

Olümpiaad toimus kolmes vanuseastmes: 7.–8. klass, 9.–10. klass ning 11.–12. klass. Lõppvooru kutsuti 87 õpilast üle Eesti, kellest seitse valiti välja uurimistööde põhjal ning 80 piirkonnavooru töö tegijatest. Olümpiaadist piirkonnavoorus võttis osa 1570 õpilast üle Eesti.

13-st žüriile laekunud uurimistöö hulgast tunnistati 9.–10. klassi arvestuses parimaks Karina-Anette Kiristaja Inglise kolledžist, kes kirjutas töö teemal „2010. aasta sõnausel saadud sõnade juurdumine Eesti ajalehtede näitel“, juhendajateks Reet Varik ja Maris Maasikas. 11.–12. klassi uurijate võidutööks osutus Kadrina keskkooli 11. klassi õpilase Hugo Printsi uurimus teemal „Eesti Päevalehe ajakirjanike Raimo Poomi ja Kaarel Kressa kujundlik keelekasutus“, juhendajaks Liivi Heinla.

Olümpiaadi lõppvooru võitsid noorimate hulgas 7. klassi õpilane Kertu-Birgit Anton Brüsseli II Euroopa koolist, keskmises vanuseastmes Tallinna 21. kooli õpilane Luisa Susanna Kütson ning vanimatest Hugo Treffneri gümnaasiumi abiturient Hanna Marrandi, kes pälvis esikoha juba teist aastat järjest. Ülevaate tulemustest leiab teaduskooli lehelt http://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/ekek_2016_17_lv_tulemused.pdf

Olümpiaadi lõppvooru töös tuli tunda sõnade harvu grammatilisi vorme, tänapäevastada 1806. aastast pärit katekismuse tekst, parandada kantseliiti ja toortõlkeid, tunda kujundliku keele võtteid ning lugeda Albert Kivikase teksti ja põhjendada tema väiteid või vaielda neile vastu.

Tööle järgnenud mängulisel õhtupoolikul otsiti nutiorienteerumise käigus luuletusi ning mõistatati harvade sõnade tähendusi. Emakeelepäeval käidi traditsioonilisel olümpiaadiekskursioonil, sel korral mindi Riigikokku, kus tutvuti majaga ning roniti Pika Hermanni torni.

„Oleme selle üle väga uhked, et tavapärase käputäie asemel osales tänavu suisa 17 noormeest,“ märkis žürii esimees Merilin Aruvee, „loodame, et need poisid ka meie juurde õppima jõuavad, sest just eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal valitseb suur noormeestepõud.“

„Tähelepanu väärib, et noorimas astmes võitis võõrkeelses keelekeskkonnas elav tütarlaps, kelle piirkonnavooru töö tegemiseks žürii eraldi loa andis ning töö ka ise parandas,“ täheldas žürii esimees.

Järgmise aasta olümpiaadi teema kuulutas välja 33. emakeeleolümpiaadi žürii esimees Katrin Kern Tartu ülikoolist. Teemaks on „Eesti riigikeel 100“ ning uuendusena lubatakse uurimistööna esitada ka Vikipeedia artikleid, et panustada „Miljon+“ projekti (http://www.miljonpluss.ut.ee/), millest kirjutas professor Martin Ehala 14.03 Postimehes.

Kümme parimat olümpiaadilist pääseb sisseastumiskatseteta Tallinna ülikooli (https://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope/eritingimustel-vastuvott), Tartu ülikool ootab õppima viit edukamat (http://www.ut.ee/et/sisseastumine/bakalaureus/eritingimus).

Kirjandusolümpiaadi läbiviimist rahastas haridus- ja teadusministeerium ning korraldas Tallinna ülikooli koos Tartu ülikooli teaduskooliga. 

Täpsemat teavet annab 32. emakeeleolümpiaadi kohta žürii esimees lektor Merilin Aruvee, merilin@tlu.ee

Teate edastas: Marek Järvik, TÜ teaduskooli kommunikatsioonispetsialist, 737 5889, marek.jarvik@ut.ee