Pühapäeval, 3. septembri õhtul selgusid 35. rahvusvahelise informaatikaolümpiaadi tublimad 87 riigi ja 351 võistleja konkurentsis. Ungaris Szegedi linnas korraldatud võistlus oli juhendajate sõnul tänavu tavatult keeruline.
Rahvusvahelisel informaatikaolümpiaadil tuleb õpilastel kahel võistluspäeval kirjutada viie tunni jooksul valmis etteantud ülesandeid lahendavad arvutiprogrammid. Sealjuures tuleb veenduda, et programm töötaks piisavalt kiirelt ja ei kasutaks liiga palju arvuti mälu. Tavapärasest keerulisemaks kujunes olümpiaad sel aastal võistluspäevale eelnenud õhtul, mil ülesandeid üle vaadati.
„Ühe riigi juhendajad tõid esile, et komplekti planeeritud ülesannetest lihtsaim oli väga sarnane nende treeninglaagris kasutatule. Ebaõigluse vältimiseks asendati see uuega, mis oli sisult keerulisem,“ selgitasid Eesti võistkonna juhendajad Sandra Schumann ja Ahto Truu. Muutuse tulemusel kujunesid õpilaste punktisummad eelmiste aastatega võrreldes erakordselt madalaks.
Võistluspäevadel lahendati elulisi olukordi. Näiteks leiti teekond võimalikult paljude Ópusztaszeri vabaõhumuuseumi atraktsioonide külastamiseks. Ühtlasi oli komplektis loogikaülesanne, kus pidi suurelt kultuurisündmuselt rahvamassid koju saatma kohalike linnade elu võimalikult vähe häirides. Lisaks tuli osalejatel virtuaalset robotit programmeerida ja tõhustada võistkondade transporti lennujaama. Täismahus ülesanded on avaldatud võistluse kodulehel.
Eestlased 35. rahvusvahelise informaatikaolümpiaadi lõputseremoonial. Tagumises reas vasakult: Kevin Akkermann, Hans Gustav Kõljalg, Ralf Robert Paabo, Aleksander Karpov. Esireas vasakult: Eesti võistkonna giid ning juhendajad Ahto Truu ja Sandra Schumann.
Maailmatasemel võistlusel esindasid Eestit sel aastal Aleksander Karpov Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumist (303. koht) ning Ralf Robert Paabo (294. koht), Kevin Akkermann (313. koht) ja Hans Gustav Kõljalg (329. koht) Hugo Treffneri Gümnaasiumist. Olümpiaadi parima tulemuse sai Hiina õpilane Tingqiang Xu. Täismahus tulemused on avaldatud võistluse statistika lehel.
Olümpiaadikomitee oli Eesti juhendajate sõnul tänavu väga kõrgel tasemel ja tehniliste viperuste arv erakordselt madal. Seejuures ei esinenud terve teise võistluspäeva jooksul ühtki tõrget. „Võistlustel, kus peamiseks töövahendiks on arvuti, on seda väga raske saavutada ja juhtub üliharva,“ mainis Schumann.
Võistlusvälistel päevadel pakuti huvitavat kultuuriprogrammi. Kahe võistluspäeva vahel viidi võistlejad Ópusztaszeri vabaõhumuuseumisse. Pärast teist võistluspäeva külastati Szegedi loomaaeda ja pakuti sportlikke tegevusi Makó seikluspargis.
Eesti õpilaste osalemist rahvusvahelisel informaatikaolümpiaadil koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool ning rahastas Haridus- ja Teadusministeerium.