Rahvusvaheliselt füüsikaolümpiaadilt Eestile kolm pronksmedalit

10.–17. juulini toimus 75 riigi ja üle 360 õpilase osalusel Šveitsis korraldatud 52. rahvusvaheline füüsikaolümpiaad. Kõik Eesti õpilased jõudsid auhinnalistele kohtadele: võideti kolm pronksmedalit ja kaks aukirja.

Olümpiaad toimus veebis, kuid mõned riigid said ka omavahel kokku. Eesti õpilased ühinesid olümpiaadi ajaks Saksamaa, Sloveenia, Taani ja Tšehhi võistkondadega Hamburgi linnas Saksamaal. Kuigi ava- ja lõputseremoonia vahele jäi terve nädal, jagunesid võistluspäevad kaheks: esimesel lahendati eksperimentaalseid, teisel teooriaülesandeid.

Eksperimentaalvoor toimus tänavu virtuaalselt simulatsioone kasutades. Esimeses ülesandes uuriti tundmatu planeedi omadusi sellel asuvast kõrgest tornist palli kukutamisega. Teises ülesandes tuli uurida silindrilise dioodi voolutugevuse sõltuvust dioodi parameetritest.

Teooriaülesannete temaatika ulatus magnetostaatikast ja termodünaamikast erirelatiivsuseni. Näiteks uuriti äsja tööle hakanud James Webbi kosmoseteleskoobi optilisi omadusi ning meetmeid teleskoobi jahutamiseks. Õpilased arvutasid teleskoobi sensorile tekkiva kauge tähe kujutise temperatuuri, viiekihilise päiksevarju temperatuuri langemist iga kihi kohta ning heeliumiga töötava suletud tsükliga jahutussüsteemi efektiivsust. Erirelatiivsuse ülesandes tuli leida erineva kiirendusega liikuvate kosmoselaevade reisi pikkuse nii, et need jõuaksid ka tagasi Maale.

Eesti õpilaste jaoks oli olümpiaad edukas. Marko Tsengov (Tallinna Reaalkool, 12. klass), Maivo Sirelbu (Nõo Reaalgümnaasium, 11. klass) ja Saskia Põldmaa (Tallinna Reaalkool, 9. klass) pälvisid pronksmedalid. Ander Pavlov (Hugo Treffneri Gümnaasium, 11. klass) ja Marten Rannut (Tallinna Reaalkool, 12. klass) teenisid välja aukirjad. Olümpiaadi tulemuste pingerea parimad kohad hõivasid ka sel aastal peamiselt Aasia riikide õpilased.

Käesoleva aasta võistlusel lahendatud ülesandeid ja saavutatud tulemusi näeb 52. rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi ametlikul kodulehel.

Lisaks ülesannete lahendamisele olid Saksamaa ja Šveitsi korraldajad õpilastele planeerinud ka mitmekülgse vabaajaprogrammi, kuhu mahtus nii teaduslikku sisu kui ka meelelahutust. Näiteks oli võimalik tutvuda Saksa elektron-sünkrotroniga ja kuulata prof Christos Likose ettekannet faasisiiretest pehme aine füüsikas.

Rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi eel osalesid Eesti õpilased kuuepäevases treeninglaagris. Õpilasi juhendasid laagrites ja olümpiaadil Andres Põldaru, Kaarel Kivisalu ja Jarl Patrick Paide.

Eesti õpilaste ettevalmistust ja osalemist rahvusvahelistel olümpiaadidel koordineerib Tartu Ülikooli teaduskool ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisateave: Kaarel Kivisalu, Eesti võistkonna juhendaja, kaarel.kivisalu@gmail.com