Eestis toimus sel õppeaastal 32 aineolümpiaadi, millest 17 korraldas Tartu Ülikooli teaduskool. Tartu Ülikooli teaduskooli poolt korraldatud Eesti Olümpiaadide lõppvoorudes osales 2023/24 õppeaastal kokku 903 õpilast üle Eesti. Julgelt võib väita, et olümpiaadid on populaarsed ja vajalikud.
Olümpiaadid on mõeldud nutikatele õpilastele, kes soovivad oma võimeid proovile panna. Eesti olümpiaadid saavad alguse koolivoorust, mida korraldavad õpetajad. Koolivooru parimad pääsevad edasi piirkonnavooru, mille ülesanded on koostanud üleriigiline žürii. Lõppvooru pääsevad piirkondade parimatest parimad, kes omavahel viimast korda mõõtu võtavad.
30. Balti keemiaolümpiaadi grupipilt avamiselt
Lõppvoorud aitavad kokku tuua valdkonna andekad noored, võimaldades omavahel suhelda ja sõlmida aastaid kestvaid sõprussuhteid. Mitmekülgne lõppvoor hõlmab endast lisaks olümpiaadiülesannete lahendamisele näiteks huviloenugid ja ühistegevusi, olgu selleks mõnus matk kaunis looduses, kohtumine teaduriga või mänguline vahepala. Loodusteaduste, bioloogia-, geograafia-, keemia- ja füüsikaolümpiaadi lõppvoorus on olulisel kohal lisaks teooriale ka praktilised ülesanded.
Kõige suurearvulisemad lõppvoorud on füüsikaolümpiaadil (124 õpilast) ja matemaatikaolümpiaadil 9.-12 klassile (103 õpilast). Aktiivsemat osalust ootame saksa- ja inglise keele ning filosoofia olümpiaadidele, kus oli osalejaid oodatust vähem. Üheks võimalikest põhjusteks võib olla essee kirjutamine eelvoorus, mis on ajamahukas.
Joonis 1. Lõppvooru kutsutud õpilaste ja TÜ poolt korraldatavate olümpiaadide arv aastatel 2018-2024. * - koroona, korraldati 10, ära jäi 7. ; ** - koroona
Lõppvoorus osalemist arvestavad gümnaasiumid ja ülikoolid sisseastumisel, seega on tegu kõrge panusega võistlustega. Lõppvoorude korraldamist toetavad Graanul Invest (bioloogia põhikoolile ja loodusteadused), Solenum ja Cybernetica (matemaatika 7.-8.klass). Täname, et toetate talentide teed tulevikku.