Eesti õpilased pärast 20. rahvusvahelise lingvistikaolümpiaadi lõputseremooniat.
Autor:
Linda Freienthal
Autor:
Linda Freienthal
Treffnerist pälvis rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil pronksmedali
21.–28. juulini toimunud 20. rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil saavutas Hugo Treffneri Gümnaasiumi värske vilistlane Rando Lukk üle 200 õpilase konkurentsis pronksmedali. Võistlusel osales eri riikidest kokku 51 meeskonda.
Tublilt esindasid võistlusel Eestit veel Karl-Erik Volberg Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 10. klassist, Orlando Merino Tallinna 21. kooli 11. klassist ja sel aastal Gustav Adolfi Gümnaasiumi lõpetanud Ronja Niine Lõhmuste. Juhendajana oli õpilastega kaasas Eurora andmeteadlane Linda Freienthal.
Juubeliaasta puhul korraldati võistlust taas Bulgaarias, kus rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad 2003. aastal alguse sai. Tänavune võistlus leidis aset Bansko linnas ja koosnes tavapärasest kahest osast: individuaalsest ja võistkondlikust võistlusest. Neist esimeses pandi võistlejad kuue tunni jooksul proovile viie ülesandega.
Eesti võistkonna juhendaja Linda Freienthali sõnul tuli tänavu lahendada enamjaolt morfoloogia ja süntaksiga seotut, kuid kirsiks oli viimane, seitsmerealine numbrisüsteemi mõistatus. Pealtnäha olümpiaadi ajaloo lühim ülesanne osutus individuaalvõistluse raskeimaks. „Lahendajad said kas null punkti või maksimumi,“ selgitas Freienthal. Lihtsaimaks hääletati esimene, Guazacapáni šinka keele ülesanne.
Guazacapáni šinka keele ülesandes (koostanud Samuel Ahmed) pidi süvenema verbide erinevatesse vormidesse. Guazacapáni šinka keelt kõneleti Gutemalas, kuid praegu pole alles jäänud ühtki soravat emakeelset - endised kõnelejad läksid üle hispaania keelele. Ülesande keskmine punktisumma oli 11.3. Parima lahenduse auhinnad läksid Austraaliasse, Jaapanisse, Sloveeniasse.
Apurinani keele ülesandes (koostanud Ksenija Giljarova) lahendati tõeliselt morbiidsete lausete nagu "herĕkatxi uătary sytu" ("naine jõi vere ära") grammatikat. Apurinani keelt kõneleb ca 2850 apurinanit umbes 9500 hulgast, kes elavad Purusi jõe kaldal Loode-Amazonase regioonis Brasiilias. Ülesande keskmine punktisumma oli 9.7. Parima lahenduse auhind läks Hong Kongi.
Tasandikukrii keele ülesandes (koostanud Lidija Stanovnik ja Aleksejs Peguševs) ei pääsenud võistlejad samuti põnevatest verbivormidest. Tasandikukriid kõneleb 12000 inimest Kanadas Saskatchewani provintsi lõunaosas ja Alberta keskosas. Ülesande keskmine punktisumma oli 8.7. Parima lahenduse auhind läks Poola.
Supire ülesandes (koostanud Aleksejs Peguševs) tutvuti erilise arvusüsteemiga. Ülesande keskmine punktisumma oli 4.7. Parima lahenduse auhinnad läksid Ukrainasse, Bulgaariasse, Hong Kongi ja Hiinasse.
Neli tundi kestnud meeskonnaülesandes (koostasid Boris Iomdin ja Milena Veneva) sukeldusid võistlejad murrinpatha keele sõnaraamatusse. Keelt kõneleb üle 2000 kõneleja Austraalias ja üllatuslikult on see number kasvamas. „Kõik võistlejad olümpiaadil ütlesid, et ülesannet oli lõbus ja põnev lahendada – sama arvamuse juurde jäid ka meie meeskonna liikmed,“ lisas Freienthal.
Individuaalsele võistlusele eelnenud vabadel päevadel jõudsid noored lisaks Bansko linnale külastada Pirini rahvusparki ning käia ära Bezbogi mäe tipus ja Dobărsko külas. Võistlustevaheline ekskursioonipäev kulges Eesti delegatsioonil Rila kloostris, mida külastati ka kaheksa aastat tagasi toimunud olümpiaadil.
Rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad on gümnaasiumiõpilastele mõeldud keeleteaduse võistlus, kuhu igal aastal kogunevad maailma eri paigust pärit noorte keeleteadlaste võistkonnad, et panna end proovile kõige keerulisemate lingvistikaülesannete lahendamisel. Eelteadmised keeleteadusest ja eri keeltest pole olümpiaadil osalemiseks vajalikud: ka kõige raskemad ülesanded nõuavad vaid loogikat, kannatlikkust ja valmisolekut mõelda loovalt.
Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Tartu Ülikooli teaduskool.
