Usundiõpetuse olümpiaadil arutati, kas ja kuidas võiks tehisintellekti kasutada kirikus

8.-9. märtsini Tartus ülikooli usuteaduskonna ruumes toimunud 10. usundiõpetuse vabariikliku olümpiaadi lõppvoorus selgitati parimad koolinoortest religioonitundjad.

Olümpiaad koosnes kahest voorust. Esimese voorus osales 28 õpilast 14 koolist ning ülesandeks oli esitada religiooniteemaline essee. Žüriile laekus 20 esseed teemal „Kas religioon avab või tapab mõtteid?“. „Võib imetleda esseeteemade koostajate võimekust tajuda, mis kõnetab tänast noort. Samuti julgust mitte alahinnata õpilaste faktitundmist ja elutunnetust,“ sõnab olümpiaadi toimkonna juht Liina Raudvassar. Ka teised esseeteemad eeldasid noorelt autorilt eksistentsialistliku ainese valdamist ning väga head väljendusoskust. Viis osalejat valis teema: "Miks Zeusile enam templeid ei ehitata?", kaks tööd oli teemal: "Kirikute soovid, kas erakondade juhiseks, teetähiseks, komistuskiviks või tüliõunaks?" ning ühe võistlustöö pealkiri oli: "Usulised juhid muutuste ja muutumatuse pingeväljas - Rooma paavst ja dalai-laama".

Lõppvooru pääses eelvooru tööde põhjal 11 õpilast, kus võistlejad pidid komisjoniliikmetele tutvustama oma esseed. Lisaks pandi noored proovile maailmareligioonide tundmises. Kohapeal tuli kirjutada ka lühiessee, mille teemapüstitus oli inspireeritud küsitlusest "Elust, usust, usuelust 2015", kus uuriti, kas inimhinge eksistents jätkub ka pärast surma ning kas taimedel ja loomadel on hing. Finalistid said vastata veel küsimusele, kas Eesti inimeste arvates on taimed ja loomad hingestatumad kui inimene. "Hindamisel arvestasime probleemilahenduse süsteemsust, loovust ja elegantsust," kommenteeris hindamiskriteeriume komisjoni esimees Ain Riistan.

Rõõmsat elevust ning samas ka ärevat võistluspinget kruvis viimane ülesanne, kus loosi teel jagati lahendamiseks religioosse sisuga ülesanne. Finalistid ei jäänud hätta muu hulgas küsimustega, kas usk teadusesse on religioosne usk; kuivõrd peaksid religioonid arvestama loodusseadustega; kas religioonidel võiks olla kaasarääkiv roll kaasaegsetes eetilistes vaidlustes; kuidas saaks sotsiaalmeedia senisest enam toetada religioosse sõnumi levikut ning mida robotid võiksid religiooni heaks teha?

Žüriiliikmed tegid oma valiku ning nii on tänavuse usundiõpetuse olümpiaadi võitja Hugo Treffneri gümnaasiumi 11 klassi õpilane Liisa-Maria Komissarov, teise koha sai Tallinna reaalkooli abiturient Susanna Mett ja kolmanda koha omanik on Liisi Tooming Tallinna saksa gümnaasiumi 12 klassist. Täieliku nimekirja pingereas leiab teaduskooli kodulehelt: http://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/usundiopetuse-olumpiaad

Olümpiaadi toimumist rahastas haridus ja teadusministeerium, koordineeris TÜ teaduskool ning toetasid siseministeerium, Eesti kirikute nõukogu ja TÜ usuteaduskond.

Lisainfo: usundiõpetuse olümpiaadi toimkonna juht Liina Raudvassar, raudvassarl@gmail.com

Teate edastas: Marek Järvik, TÜ teaduskooli kommunikatsioonijuht tel: 737 5889, e-post: marek.jarvik@ut.ee