Usundiõpetuse olümpiaadil arutleti ka koroonaviiruse teemadel
6. ja 7. märtsil toimus Tartus usundiõpetuse olümpiaadi lõppvoor. Lisaks religiooniteemalise essee kaitsmisele ja maailmausundite tundmise testile tuli õpilastel osaleda ka etnodraama ja välkkõne voorudes.
Usundiõpetuse olümpiaad on eelkõige suunatud gümnaasiumiõpilastele, kuid teretulnud olid ka põhi- ja kutsekoolide õppurid. Olümpiaad koosnes kahest voorust. Esimeses voorus tuli õpilastel kirjutada religiooniteemaline essee, mille põhjal valis žürii teise vooru jätkama 11 osalejat. Lisaks gümnasistidele jõudis olümpiaadi lõppvoorus ka üks põhikooliõpilane. Essee hindamisel lähtuti teema lahtimõtestamise ja analüüsi oskusest, kuid arvestati ka teemakohaste allikate kasutamist, kriitilist mõtlemist ja vormi korrektsust. Teise vooru jõudnud õpilased kirjutasid essee järgmistel teemadel: “Maailmalõpu-stsenaariumid religioonides ja loodushoid ", "Pühadus religioonis ja väljaspool seda", "Mõistlik ja mõttetu religioonis", "Ekraanimaailm ja religioon".
Lõppvoorus sai iga õpilane võimaluse oma esseed tutvustada ning komisjoniliikmete küsimustele vastata. Võistlejaid provotseeriti isiklikke mõtteid väljendama. Tore oli jälgida, kuidas pärast hetkelist ebalust noored originaalsete leidudega julgelt välja tulid. Pühaduse olemusest kõneldes tõstatus näiteks küsimus, kas päevakajalise koroonaviiruse võiks ka püha kategooriasse arvata. Nimelt on koroonaviirusega seotud rida tabusid ning haiguse leviku tõkestamiseks sätestatud karantiinis võiks näha pühale omast puutumatusenõuet. Maailmalõpuküsimust vaagides märgiti aga, et kui üldiselt vaadeldakse inimtegevuse võimalikku lõppemist planeedil Maa katastroofina, siis mitmed usulised liikumised käsitlevad seda vääramatu võimalusena, pakkudes niinimetatud omadele välja konkreetse meetme lõpuaja sündmuste üleelamiseks.
Lisaks aastatega traditsiooniks saanud päevakorrapunktidele, värskendasid korraldajad sündmuse formaati tänavu mitme uuendusega. Nõnda tuli lisaks maailma erinevate usundite tundmise testile noortel oma fantaasia, loovus, koostööoskus, aga ka akadeemilised teadmised proovile panna etnodraama elemendi loomisel ja esitamisel. Poole tunniga pidid paaridesse jaotatud finalistid lavastama kuni viieminutilise sketši, milles tuli portreteerida loosiga tõmmatud tegelaskuju. Lavalaudadel said kokku näiteks budist ja maausuline, kristlane ja ateist.
Teisel võistluspäeval külastati keskajast alates tuntud palverännusihtpunkti Vana-Vastseliinat, kus lisaks piiskopilinnuse varemetele tutvuti kohapealse muuseumiga. Viimase päeva katsumuseks oli välkkõne koostamine, esitamine ja selle põhjal tekkinud küsimustele vastamine. Mis eristab palverännakut tavalisest matkast? Miks peaks usulist kogemust võtma tõsiselt? Miks tohib lüüa palli, aga usulisi argumente arvestades mitte kassi? Kui koolis ei tohi läbi viia usulisi praktikaid, siis kas meditatsioon näiteks psühholoogiatunnis oleks paslik? Neil ja teistel teemadel tuli koostada vaimukas, aga samas ka argumenteeritud lühikõne.
Esimese koha vääriliseks hinnati Hugo Treffneri Gümnaasiumi abiturient Liisa Komissarov. Teise koha omanikuks sai samuti trefnerist, viimases klassis õppiv Hanna Simona Allas. Kolmandaks tuli Tallinna 32. Keskkooli 11. klassi õpilane Madli Kaljo. Täieliku pingerea leiab usundiõpetuse lehelt.
Žürii esimees Olga Schihalejev märkis, et tänavu juba 11. korda toimunud usundiõpetuse olümpiaadi tase oli kõrge. Schihalejev hindab kõrgelt aineõpetaja osa õpilaste jõudmisel konkursile. „Igal aastal, ka tänavu, jõuab finaali neidki õpilasi, kes on iseõppijad. Neil jääb ehk vajaka struktuurse õppimise tulemusel loodud teadmiste süsteemist, aga seda korvab märkimisväärne entusiasm ning süvendatud huvi mõne religiooni või religioosse nähtuse vastu," rääkis Schihalejev.
Lisaks akadeemilises vormis väitlustele ning teadmiste kontrollile oli Eesti eri paigust kokku tulnud õpilastel meeldiv võimalus ka omavahel suhelda ning mõtteid vahetada. Vestluste käigus ilmnes finalistide huvi Tartu Ülikooli usuteaduskonna vastu ning osalejad tunnistasid, et ei välista haridustee jätkamist just sellel alal.
Finaliste oli tervitamas riigi esindajana Ilmo Au Siseministeeriumi usuasjade osakonnast, kes osales ka hindajana. Žüriisse kuulusid Tartu Ülikooli usuteaduskonna asejuhataja Olga Schihalejev, lektorid Roland Karo, Ain Riistan, professor Anne Kull ja vanemteadur Atko-Sulhan Remmel ning Tartu Ülikooli raamatukogu vanemteadur Meelis Friedenthal.
Olümpiaadi toimumist rahastas Haridus ja Teadusministeerium, koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool ning toetasid Tartu Ülikooli usuteaduskond, Siseministeerium ja Eesti Kirikute Nõukogu.
Lisateave: Liina Raudvassar, usundiõpetuse olümpiaadi toimkonna juht, raudvassarl@gmail.com
