Eesti kirjanduse olümpiaadi lõppvoor tõi kokku noored kirjandushuvilised üle kogu Eesti

28. veebruaril ja 1. märtsil toimus Tartus TÜ peahoones eesti 2024./2025. õppeaasta kirjanduse olümpiaadi „Identiteet ja kirjandus“ lõppvoor. Õppeaasta esimesel poolel toimunud eelvooru jooksul oli olümpiaadile saabunud ligi seitsekümmend tööd. Tööde üldine tase oli väga hea. Lõppvooru ettekandepäevadele kutsuti kolmekümne töö autorid, igast vanuseastmest kümme. Esimesel päeval peeti kahe vanema vanuseastme minikonverents, kus 9.-10. ja 11.-12. klassi õpilased esinesid ettekannetega uurimistööde põhjal, mille eelvoorus esitasid. Teisel päeval pidasid ettekandeid noorema vanuseastme (7.-8. klass) õpilased, kes olümpiaadi eelvooru ülesandena olid kirjutanud raamatuarvustuse.

Olümpiaadi eel- ja lõppvooru koondarvestuses tulid vanemas astmes üldvõitjaks Birgit Vajak ja Marleen Viir (Kadrioru Saksa Gümnaasium), keskmises astmes Hiie Lee Posti (Tartu Kesklinna Kool) ja nooremas astmes Emily Kaseväli (Tallinna Reaalkool). Lisaks üldarvestuse kolmele paremale autasusati igas vanuseastmes lõppvooru ülesannete parimaid: parima ettekande pidajat ning ettekandepäeva kokkuvõtte kirjutajat. Anti välja ka eriauhindu kategooriates, mis koorusid võistlustööde teemavalikust: eestivene identiteedi, pärimusmotiivide, murdekeelse kirjanduse käsitelu ning lugema innustava arvustuse eest. Üld- ja eriauhindu pälvisid Nora Liive (Püha Johannese Kool), Igor Misnik ja Vladimir Panfiljonok (Narva Keeltelütseum), Joosep Ailiste (Pärnu Koidula Gümnaasium), Kaile Ollema (Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium), Hiie Lee Posti (Tartu Kesklinna Kool), Elise Bobõlski (Rakvere Riigigümnaasium), Jasper Alla (Miina Härma Gümnaasium), Kirilee Grossmann (Rõuge Põhikool), Kati-Ly Randviir (Väike-Maarja Gümnaasium), Janely Sõmer (Võru Kreutzwaldi Kool) ning Helle Õunap ja Gerda Niine (Tartu Kivilinna Kool).

Mõlemas voorus ning auhinnasaajate seas oli esindatud koole kõikjalt üle Eesti. Kõige arvukama osalejaskonnaga paistis silma Tallinna Reaalkool, sealsed õpetajad Reet Varik ja Kristi Koit olid juhendanud ligi kolmandikku noorema astme eelvooru töödest.

Lõppvooru ettekandepäev erines varasemate kirjanduse olümpiaadide vormist. Uus vorm meeldis nii osalejatele kui ka žüriile. Õpilased said oma sõnul kaaslaste ettekannetest häid lugemissoovitusi ja mõtteainet. Ettekandeid kuulates ja kokkuvõtteid kirjutades reflekteeriti olümpiaadi üldteema, selle erinevate käsitlusviiside ning ka esinemiskunsti üle. Eelvooru töö oli nii mõnelegi osalejale andnud esimene uurimistöö- või arvustamiskogemuse. Õpilaste juhendajad rõhutasid, et olümpiaad on kirjandushuvilistele õpilastele väga vajalik väljund, kuna uuriva õppimise toetamiseks just humanitaaraladel on muid väljundeid vähe. Üksmeelselt leiti, et veelgi suuremaks toeks oleks olümpiaadi toimumine sagedamini kui kord nelja aasta tagant.

Lõppvooru ettekandepäeva lõpetuseks toimus keskmise ja vanema astme õpilastele 28. veebruaril kuraatorituur eesti raamatu aasta programmi näitusel „ Õpetusest võrsub iva. Eestikeelsest loengukonspektist kõrgkooliõpikuni“ TÜ raamatukogus. Noorema astme õpilased osalesid 1. märtsil sealsamas Tervisemuuseumi näituse „Uneversum“ haridusprogrammis „Restart“.

Olümpiaadi korraldasid TÜ teaduskool ning kirjanduse ja teatriteaduse osakond. Žüriisse kuulusid TÜ kirjandusõpetuse lektor ja Avita kirjanduse õppevara toimetaja Katre Talviste (esimees), TÜ eesti kirjanduse professor Arne Merilai, TÜ kultuuriteooria kaasprofessor Leena Käosaar, TÜ nooremteadur Pilleriin Puhlov ning Avita eesti keele ja kirjanduse toimetaja, TÜ doktorant Inga Kirs. Olümpiaadi toetasid TÜ raamatukogu, Eesti Raamatu Aasta 2025 ning kirjastused Ilmamaa ja Avita.