Lingvistikaolümpiaadi lõppvoor pakkus katsumusrohkeid ülesandeid ja ootust uueks aastaks

12.–13. aprillil toimus Tartu ülikoolis lingvistikaolümpiaadi lõppvoor. Olümpiaadil osales 37 õpilast 9.–12. klassist; kõik võistlesid ühes vanuserühmas.

Lingvistikaolümpiaadi eesmärk on tutvustada õpilastele ülesannete kaudu maailma keelelist mitmekesisust, üritades pakkuda sealjuures nii avastamis- kui ka äratundmisrõõmu.

Nagu juba tavaks on saanud, oli ka sel korral lahendamiseks viis ülesannet. Kolm ülesannet käsitlesid Lõuna-Ameerikas kõneldavaid keeli, kuid eri nurga alt. Aravaki keelkonda kuuluva palikuri keele ülesande puhul tuli pead murda klassifikaatorite kallal. Muisca keele arvusüsteemi kohta tehtud ülesanne eeldas mõtlemist meile tuttava kümnendsüsteemi asemel hoopis kahekümnendsüsteemis. Guajabero ülesanne ilmestas muuhulgas siseliidete kasutamist, mis maailma keeltes on pigem haruldane. Samuti kuulus komplekti ülesanne Austroneesia hõimkonda kuuluvast pingelapi keelest. Ennekõike tuli välja selgitada, kuidas selles keeles kasutatakse aega ja kõneviisi näitavaid abitegusõnu. Kõige keerulisemaks osutus klassikalist jaapani luulet käsitlev ülesanne, milles oli vaja avastada, et jaapani luule värsimõõt ei põhine sugugi luuletuse jaapanikeelsel, vaid hoopis selle hiinakeelsel kujul.

Esikolmiku kohad läksid kõik 12. klasside õpilastele. Olümpiaadi üldvõitjaks tunnistati Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Artur Erik Sepp, kes kogus 59 punkti 100 võimalikust. Teise koha pälvis Margaret Braun Hugo Treffneri Gümnaasiumist ning kolmandale kohale tuli Sebastian Lotman Gustav Adolfi Gümnaasiumi.

Õpilaste tagasisidest, aga ka punktisummast oli märgata, et selleaastane komplekt sai võrdlemisi raske. Samas kõlas nii mõnegi suust, et kuigi oli raske, siis juba ootab järgmist aastat, et uuesti tulla. Žürii esimehe Miina Norviku sõnul pole üldse harv, et ülesanded tekitavad teatavat hasarti. See käib tegelikult ka žürii liikmete kohta, kellest mõni juba lõppvooru ajal tuli ütlema, et järgmiseks hooajaks ülesandeidee olemas.

Pärast lõppvooru ülesannete lahendamist oli võimalik kuulata värskelt doktorikraadi kaitsnud Piret Upseri ettekannet teemal „Hädaabikõned kui suuline suhtlus”. Juttu tuli suulise ja kirjaliku keelekasutuse erinevusest laiemalt, aga ka hädaabikõnede keelelisest ja suhtluslikust spetsiifikast. Õpilastele tundus huvitav ka suulise kõne transkriptsiooniprintsiipide kallal pusimine.

21.–26. juulini toimub Taipeis Taiwanis rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad, kuhu Eestit sõidab esindama neljaliikmeline võistkond. Juuli keskel toimub ka rahvusvaheliseks võistluseks ettevalmistav laager, kuhu on oodatud veel 11 lõppvoorus osalenut.

Olümpiaadi korraldab TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut koos TÜ maailma keelte ja kultuuride instituudi ja TÜ teaduskooliga. Olümpiaadi rahastas Haridus- ja Teadusministeerium. Olümpiaadi sponsoreerisid Eestis loodud keeleõppeplatvormid Speakly ja Lingvist, kes panid välja peaauhinnad.

Täielikud tulemused ja ülesanded on kättesaadavad teaduskooli lingvistikaolümpiaadi alamlehel.

Image