Selgusid 64. Eesti bioloogiaolümpiaadi gümnaasiumiastme lõppvooru tulemused

8.–9. märtsil toimus Eesti gümnaasiumiõpilaste järjekorras juba 64. bioloogiaolümpiaadi (EBO) lõppvoor. Arvutiavarustes toimunud piirkonnavooru põhjal kutsuti Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituuti võistlema 56 õpilast 26 koolist. Võistlusel osalesa 50 gümnasisti ja 2 üheksanda klassi õpilast.

Pärast kahepäevast pingutust saavutas lõppvooru parima tulemuse Tallinna Reaalkooli abiturient Mia Marleen Rahe, kes võitis nii teooriavooru kui praktliste tööde ploki. Temale järgnesid teisena Karl-Erik Volberg Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 12. klassist ja kolmandana Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpetaja Violeta Jürgens. EBO täismahus tulemused koos žürii otsusega on avaldatud Tartu Ülikooli teaduskooli kodulehel.

Olümpiaadi nädalavahetus algas Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi molekulaarse taimefüsioloogia kaasprofessori Hanna Hõraku loenguga „Õhulõhede tähtsus taimede kasvus ja kujunemisel“. Edasi jätkasid olümpiaadile kutsutud praktiliste töödega, mis vältasid nii TÜ MRI-s kui TÜ ÖMI-s terve laupäeva.

Bioinformaatika töö koosnes neljast osast. Vastamiseks tuli aru saada ja osata kasutada mitmeid veebitööriistu. Esmalt oli mesilaste ja kimalaste füogeneesipuu alusel vaja joondada tsütokroom C oksüdaasi subühiku I järjestused, kasutades selleks kindlat programmi. Vastavalt saadud tulemustele tuli osata vastata mitmetele küsimustele. Töö teine osa eeldas arvutites linnugripi tüve H5N1 genoomianalüüsi tegemist ning saadud tulemuste võrdlemist varasemate lindudelt saadud andmetega. Bioniformaatika kolmas osa käsitles hagija soolestiku mikrobioomi metagenoomset analüüsi ja soolestikus esinevate bakteriliikide identifitseerimist.

Mikrobioloogia praktikumis tuli esmalt õppida kasutama mikropipetti ja mikroskoopi. Õpilased pidid hakkama saama mikroobide eristamisega kindlate tunnuste alusel. Edasi oloi vaja kasutada spektrofotomeetrit, et määrata soolebakteri Escherichia coli puhaskultuuri bakterite arvukus vastavalt proovi optilisele tihedusele. Praktikumi lõputööks oli mikroobide arvukuse määramine ruumiõhus, kasutades selleks varem avatult ruumis seisnud Petri tasse, mille tardsöötmel tuli kokku lugeda kõik kasvamist alustanud bakterikolooniad.

Botaanika kabinetis tuli tegeleda taimede määramisega ning vastata ökoloogia küsimustele. Oli vaja vahet teha lehtede preparaatidel ja neist ka aru saada. Töös määrati samuti mitmeid puitunud oksi. Taimede levikukaartide põhjal tuli analüüsida taimede kohastumusi ja taimede levikumustreid.

Ilmselt kõige keerulisemaks ja töömahukamaks osutus loomaanatoomia ja -ökoloogia praktikum. Õpilased pidid olema valmis südame lahkamiseks (sea näitel), et leida seal otsitavad struktuurid (nt pärgarterid, kopsuarter, poolkuuklapid, hõlmklapid, näsalihased). Tähtis oli aru saada südame erutusjuhtesüsteemist ja südametööga kaasas käivatest protsessidest. Praktikumis tuli hinnata loomapopulatsiooni suurust, kasutades märgistamise ja taaspüügi meetodit. Tähtis töö oli, tuginedes loomakoljude morfoloogiale, looomade fülogeneesipuu koostamine. Selleks oli vaja tunda hambavalemeid ja muid kolju parameetreid. Nende alusel koostatigi vähima parsimoonia meetodil fülogeneesipuu.

Õpilaste toitlustamise võttis kanda TÜ kohvik ja see oli ka hea, sest Vanemuise ja Riia tänava õppehoonetest Liivi tänava laboritesse ning edasi üle Toome TÜ kohvikusse liikumine andis lisaks vaimupingutusele ka väikese füüsilise ergutuse. Ning ilm oli ju kevadtalviselt kaunis – külm, aga päikeseline.

Järgneval päeval olid võistluslaual keerulised teooriaülesanded, mille lahendamine nõudis õpilastelt lisaks nupukusele ka funktsionaalset lugemisoskust ja samuti kella vaatamise oskust, et oma aega oskuslikult jagada. Lisaks tuli eduka esinemise nimel kokku võtta kõik oma teadmised, sest kasutada polnud lubatud mingeid kõrvalisi vahendeid.

Pidulikul lõputseremoonial pidas ettekande TÜ MRI geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman, „Eesti bakteriofaagid. Kes? Mis? Kuidas? Mille jaoks?“. Hea on teada, et bakteritel on oma vaenlased, bakteriofaagid, ja neid on võimalik kasutada ka näiteks inimhaigusi põhjustavate bakterite vaoshoidmiseks.

Kahepäevase võistluse kokkuvõttes selgitati lisaks üldisele paremusjärjestusele välja ka klasside edukaimad. Üheksandate klasside parima tulemuse saavutas Markus Vurm (Tartu Kivilinna Kool). Kümnendate klasside esikolmiku moodustasid Silvia Nafthal, Richard Olev (mõlemad Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Timofei Goshka (Nõo Reaalgümnaasium). Üheteistkümnendate esikolmik oli Raul Pata (Gustav Adolfi Gümnaasium), Simo Linno (Nõo Reaalgümnaasium) ja Jevgeni Baran (Tallinna Tõnismäe Reaalkool). Kaheteistkümnenda klassi õpilaste seas kuulusid esikolmikusse Mia Marleen Rahe (Tallinna Reaalkool), Karl-Erik Volberg (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium) ja Violeta Jürgens (Hugo Treffneri Gümnaasium).

Praktikumides olid parimad:

· mikrobioloogia – Simo Linno (Nõo Reaalgümnaasiumi 11. klass);

· bioinformaatika – Miia Helen Merilo (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klass);

· loomaanatoomia – ja -ökoloogia – Karl-Erik Voilberg (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 12. klass);

· botaanika – Silvia Nafthal (Gustav Adolfi Gümnaasiumi 10. klass).

Praktikumide üldvõitjaks krooniti Mia Marleen Rahe (Tallinna Reaalkooli 12. klass). Teooriatööde edukaim oli samuti Mia Marleen ning sellega kuulus käesoleva aasta 64. EBO täielik üldvõit ka Mia Marleen Rahele.

36. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad (IBO) toimub tänavu 20.–27. juulil Philipiinide pealinnas (Quezon City). EBO-l eduka tulemuse saavutanud õpilaste edasine õpetus ja valikvõistlus Eesti võistkonna selgitamiseks toimub vahemikus 15.–19. aprill k.a. Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis. Eesti 4-liikmelisse võistkonda kandideerivate ja kutsutud õpilaste nimekiri on avaldatud žürii lõppotsuses.

64. Eesti bioloogiaolümpiaadi läbiviimist toetasid Haridus- ja teadusministeerium ning Tartu Ülikool: teaduskool, molekulaar- ja rakubioloogia instituut, genoomika instituut, maateaduse ja ökoloogia instituut, loodusmuuseum. Toetasid ajakirja Eesti Loodus toimetus ja Toomas Kukk ning Tartu Antoniuse Gildi keraamikud.

Olümpiaadi aitasid läbi viia Tartu Ülikooli üliõpilased, kes on olnud tublid bioloogiatundjad varasematel aastatel, samuti kraadiõppurid ja töötajad Karl Valter

Oja, Mari Remm, Vesta Selg, Annika Rääbis, Ene Kook, Silvia Pihu, Emma Goos, Liisa Pata, Triiinu Visnapuu, Reidar Andreson, Age Brauer, Karl Jürgenstein jpt. Korraldajad tänavad kõiki osalejaid ja õpilaste vanemaid ning häid koole ja tublisid õpetajaid.