Uudised

5.–12. klasside õpilastele mõeldud astronoomiaviktoriin Pulsar leiab sel aastal esmakordselt aset ülemaailmselt. Osalema on oodatud kõik huvilised, kes soovivad oma loodusteaduste alased teadmised proovile panna. Seoses viktoriini rahvusvahelisusega, toimub Pulsar sel aastal 24-tunnisena: viktoriini saab lahendada ajavahemikus 12. aprill kell 02.00 kuni 13. aprill kell 02.00. Viktoriin viiakse läbi Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinikeskkonnas.

1.–4. aprillini toimus filosoofiaolümpiaadi lõppvoor, mis leidis esmakordselt aset digitaalselt. Olümpiaadi võitis Karl Abiline Vanalinna Hariduskolleegiumist, teise koha sai Brett Puppart Noarootsi Gümnaasiumist, kolmas koht läks Erich Richard Rosentalile Hugo Treffneri Gümnaasiumist. Diana Aitai mälestusauhinna eelvooru parima essee eest pälvis Ronald Judin Miina Härma Gümnaasiumist.

19. ja 20. märtsil korraldas Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut riikliku emakeeleolümpiaadi lõppvooru teemal „Võõrast omaks ehk Laenamine keeles ja kultuuris“. Olümpiaadil osales kokku 82 õpilast, kes saavutasid jaanuaris toimunud maakondlikes piirkonnavoorudes parimaid tulemusi.

25. märtsist 4. aprillini toimub Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinikeskkonnas matemaatikavõistlus Jänku-Juta, mis on mõeldud 1.–3. klassi õpilastele. Võistlusel on kolm vooru: I voor 25.–28. märts II voor 29.–31. märts III voor 1.–4. aprill Igas voorus ootab lahendamist seitse ülesannet. Ülesanded on nii eesti kui vene keeles. Võistlusega saab liituda mistahes voorus. Soovi korral võib osaleda üksikutes voorudes.

19. märtsil toimus saksa keele olümpiaadi lõppvoor, kus osales 22 õpilast 12 koolist üle Eesti – Saaremaast Tapani ning Võrust Tallinnani. Finalistid valiti välja piirkonnavooru tulemuste põhjal. Tänavu võttis piirkonnavoorudest osa 140 gümnasisti.

Homsest, 22. märtsist saavad kõik Eesti koolinoored registreeruda esmakordselt toimuvale üleriigilisele riigikaitseõpetuse ainevõistlusele Hakk. Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul on Kaitseministeeriumi ja Tartu Ülikooli teaduskooli korraldatava võistluse eesmärk tutvustada kaitsevaldkonna ja teaduse vahelisi seoseid ning tekitada huvi riigikaitse vastu.

16. märtsil toimus Tallinna Ülikoolis vabariikliku vene keel võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor. Lõppvoorus osales 29 õpilast 9.–12. klassist piirkondadest üle Eesti. Vastavalt õpilaste vene keele tasemele olid nad jaotatud kahte rühma (B1 ja B2 tase). Olümpiaad toimus tänavu uues täielikult digitaalses formaadis. Lõppvooru avas Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi direktor dotsent Margus Vihalem. Seejärel tervitasid osalejaid Vene ja Ida-Euroopa uuringusuuna juht lektor Natalia Tšuikina ning žürii esimees dotsents Irina Moissejenko.

Just sellel ja paljudel teistel sarnastel teemadel arutleti 12.–13. märtsini veebis toimunud usundiõpetuse vabariikliku olümpiaadi lõppvoorus, kus selgitati välja parimad koolinoortest religioonitundjad.

Üleriigiline eesti kirjanduse olümpiaad kulmineerus 5. ja 6. märtsil veebis toimunud lõppvooruga, mille käigus selgitati välja parimad kirjanduse tundjad kolmes vanuseastmes. Selleaastase olümpiaadi üldteema oli „Koht ja kirjandus“. Finalistide hulka kutsutud 26 õpilast 7.–12. klassist pidid analüüsima ja tõlgendama proosa- ja luuletekste eesti kirjanduse mitmest ajaperioodist.

Seekordne inglise keele olümpiaadi lõppvoor toimus 8. märtsil Tallinna Ülikoolis. Lõppvoorust võttis osa 20 õpilast. Jaanuaris aset leidnud pea 500 gümnaasiumiõpilasega piirkonnavoorust pääsesid lõppvooru parimad ainetundjad. Kui piirkonnavoorus tuli õpilastel tavapäraselt lahendada keeruline lünktekst, siis lõppvooru formaat oli sel aastal uus. Epidemioloogilise olukorra tõttu toimus see virtuaalselt ja seisnes lühiettekande ettevalmistamises aktuaalsel keskkonnakaitsega seotud teemal.

8. märtsil toimus vene keel emakeelena olümpiaadi lõppvoor. Koroonaviirusest tulenev tõsine olukord riigis jättis oma jälje ka olümpiaadile – lõppvoorus osales vaid 13 õpilast, kaks neist põhikoolist. Osalejate hulka kuulus üks õpilane Tartust, kaks Tallinnast ja kümme Narvast. Seetõttu otsustati lõppvoor sel aastal korraldada Tartu Ülikooli Narva Kolledžis. Soovi korral sai osaleda ka veebi vahendusel. Viimase formaadi valis kolm õpilast. Selleaastane olümpiaadikorraldus oli uus kogemus nii osalejatele kui ka korraldustoimkonna liikmetele.

8. märtsil toimus prantsuse keele olümpiaadi lõppvoor. Vabariiklikku vooru oli kutsutud 61 põhikooli- ja gümnaasiumiõpilast, kellest osales Zoomi vahendusel 58 õpilast Tallinnast, Tartust ja Pärnust.

3. märtsil 2021 toimus juba teist korda veebipõhine lingvistikaviktoriin Kiil. Oma keeleteaduse alased oskused pani proovile 1261 õpilast 5.–8. klassidest. Lisaks osales mõnikümmend huvilist vanematest klassidest ning uudistajate hulgas oli ka õpetajaid.

Matemaatika võistlusmäng Känguru on koroonapiirangute tõttu edasi lükatud. Lähtuvalt olukorrast täpsustame toimumiskuupäeva märtsi viimastel päevadel. Uus võimalik kuupäev jääb suure tõenäosusega aprilli viimasele (17.) nädalale. Kui olukord paraneb kiiremini, võib võistlus toimuda ka varem (15. nädalal). Uuenenud info ilmub Känguru lehel. Registreerumisvorm on koolidele avatud. Registreeruda saab hiljemalt 10 päeva enne võistlust.

Täna, 26. veebruaril valis Tartu Ülikooli senat teaduskooli uueks direktoriks ökoloogia ja maateaduste instituudi loodusteadusliku hariduse keskuse teaduri Ana Valdmanni.

Tänasest on Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinikeskkonnas avatud matemaatikavõistluse Kuubik teine voor. Ülesandeid saab lahendada 3.–31. märtsini. Sel õppeaastal on Kuubiku iga voor eraldi võistlus, mis pakub nuputamisrõõmu eelkõige 4.–8. klassi õpilastele. Lahendamiseks on kaheksa ülesannet, mis koosnevad viiest küsimusest (a, b, c, d, e). Ülesanded on nii eesti kui vene keeles. Tulemusena tuleb esitada vaid arvulised vastused. Iga küsimuse õige vastus annab 1 punkti, kokku on võimalik saada kuni 40 punkti.

Tänasest on Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinikeskkonnas avatud informaatikaviktoriini Kobras II voor. Erandlikult saavad sel aastal osaleda kõik huvilised. Ülesandeid saab lahendada 1.–12. märtsini.

Populaarne matemaatika võistlusmäng Känguru toimub sel aastal 18. märtsil koolides kohapeal. Sel päeval ootame osalema kõiki, kes terved ja saavad kooli tulla. Hetkeolukorra tõttu on korraldusreeglites tehtud muudatusi, millega palume koolidel kindlasti tutvuda. Juhul kui vahepeal kehtestatakse kontaktõppele piirangud, võib võistlusmäng edasi lükkuda. Võistlusest saavad osa võtta kõik 1.–12. klassi õpilased eeldusel, et kool on selle kohta eelnevalt soovi avaldanud. Registreerumise tähtaeg koolidele on 11. märts.

3. märtsil toimub teist korda veebipõhine lingvistikaviktoriin Kiil. Osalema oodatakse 5.–8. klassi õpilasi. Viktoriinil tuleb 30 minuti jooksul lahendada 17 ülesannet erinevate maailma keelte kohta. Eelteadmisi ühestki keelest pole seejuures vaja. Paremusjärjestus selgitatakse välja klasside kaupa.

Koroonaviiruse pandeemia tõttu toimub informaatikaviktoriini Kobras II voor 1.–12. märtsini teaduskooli viktoriinikeskkonnas. Erinevalt eelmistest kordadest saavad sel aastal II voorus osaleda kõik huvilised. Võistlus toimub kolmes vanuserühmas: benjaminid (6.–8. klass), juuniorid (9.–10. klass) ja seeniorid (11.–12. klass). Ülesannete lahendamiseks on aega üks koolitund (45 minutit). Võistluse info ja ülesannete arhiivi leiate aadressilt http://kobras.eio.ee/.