Autor:
Mare Kitsnik

Eesti keel teise keelena olümpiaadil käsitleti noortekeelt

15. märtsil leidis Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis aset eesti keel teise keelena olümpiaadi lõppvoor. Eelvoorust edasi jõudnud 17 õpilasel tuli sel aastal käsitleda noortekeele ja kujundliku keele omapärasust.

Lõppvooru jõudmiseks esitasid õpilased olümpiaadižüriile kaks tööd. Neil tuli luua kuni viieminutiline noortekeele teemaline taskuhääling ja kirjutada 200-sõnaline fantaasiajutuke, mille peategelaseks on mõni Eestisse sattunud maailmas tuntud inimene, filmi- või raamatutegelane. Viimases pidid õpilased lugu koostades kasutama kümmet sobivat kujundliku keele väljendit.

9.–12. klasside õpilastele mõeldud olümpiaadi lõppvoorus olid lahendamiseks antud samuti kahte tüüpi ülesanded. Noortekeele ülesannetes kuulati juutuuberit ja vastati selle teksti põhjal arusaamist nõudvatele küsimustele, otsiti noorte Messengeri vestluses intensiivistajaid (nt veits, hullult, tsipa, jumalast, räigelt) ja asendati neid kirjakeelsetega (nt üsna, üpris, väga, äärmiselt, tohutult), lisati noorte tšätikeelde sobivaid lühendeid (nt nkn, pmst, mdea, mhm) ning analüüsiti noortekeelset luuletust.

Kujundliku keele ülesannetes selgitati vanasõnade tähendusi ja kirjutati neid kasutades jutukesi, leiti millistest Eesti kultusfilmidest on pärit tsitaadid (nt „Kohe näha, et vanad sõbrad“, „Üks on loll ja teine laisk ja mina pean üksi rabama“), analüüsiti luuletust, selgitati rääkimisteemalisi metafoore (nt pillama paar märksõna, jutt läks käest ära) ning selgitati meemide tähendust ja loodi ise meeme.

Noorem rühm: 
1. Nikita Mihhailov (Tallinna Õismäe Vene Lütseum, õpetaja Marina Kaleininkene);
2. Maria Sõritskaja (Tallinna Õismäe Vene Lütseum, õpetaja Marina Kaleininkene);
3. Aleksander Solovjov (Tallinna Õismäe Vene Lütseum, õpetaja Marina Kaleininkene).

Vanem rühm:
1. Viktoria Kotškina (Jõhvi Gümnaasium, õpetaja Ulvi Vilumets);
2. Reelika Rannamäe (Jõhvi Gümnaasium, õpetaja Ulvi Vilumets);
3. Matvei Škut (Tartu Annelinna Gümnaasium, õpetaja Maire Küppar).

Olümpiaadi žürii esimehe Mare Kitsniku sõnul võib sel aastal käsitletut pidada vägagi uudseks. „Noortekeelega üldjuhul kooli eesti keele kui teise keele tundides ei tegeleta ja õpilased ei saa eesti noorte omavahelisest vabast vestlusest eriti palju aru, kui nad eestlastega eriti ei suhtle,“ selgitas ta. Kitsnik lisas, et kuigi tänavusel olümpiaadil osalejad suhtlevad eestlastega väljaspool kooli, ajendas võistlusel osalemine mitmeid õpetajaid ka koolis noortekeelega tegelema.

Loodan, et selleaastane teemakäsitlus õhutab kõiki õpetajaid tegelema koolis eesti keele kui teise keele tundides lisaks standardkeelele rohkem noortekeele ja kujundliku keelega, mis on keele väga oluline osa ning huvitav, motiveeriv ja kasulik!

Mare Kitsnik, eesti keel teise keelena olümpiaadi žürii esimees

Mare Kitsnik tänab kõiki žüriiliikmeid (Aive Mandel, Kristel Algvere, Katrin Mikk ja Diana Vender) huvitavate ülesannete koostamise ja aktiivse osalemise eest olümpiaadi korraldamisel.

Eesti keele teise keelena olümpiaadi korraldas Tartu Ülikooli rakenduslingvistika osakond koos Tartu Ülikooli teaduskooliga. Olümpiaadi rahastas Haridus- ja Teadusministeerium. Täname noore kirjanduse ajakirja Värske Rõhk, kes toetas olümpiaadi auhindadega.

Vaata pilte lõppvoorust:

Informaatikaolümpiaadi osalejad Tartu Ülikooli Delta hoone fuajees

Nädalavahtusel autasustati esimeste teaduskooli medalitega informaatikaolümpiaadi võitjaid

Sulev Kuuse.

Bioloogiaolümpiaadi žürii esimees Sulev Kuuse pälvib riikliku teenetemärgi

Vabariiklik inglise keele kõnevõistlus toimub 19. märtsil

Võistlust korraldavad Tallinna Reaalkool ja Tallinna Ülikool koostöös Haridus- ja teaduministeeriumi ja ESU-ga (English-Speaking Union).