Eestlased saabusid rahvusvaheliselt astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadilt hõbe- ja pronksmedaliga

10.–20. augustini toimunud 16. rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil said medali kaela sel aastal 10. klassi lõpetanud õpilased. Hõbeda pälvis Ralf Robert Paabo Hugo Treffneri Gümnaasiumist ja pronksi Saskia Põldmaa Tallinna Reaalkoolist. Auäramärkimise pälvis Violeta Jürgens Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klassist.

[UUENDATUD 23.08.2023: olümpiaadi korraldajate inimliku vea tõttu tunnustati Ralf Robert Paabo tulemust moderatsioonidele eelnenud punktisumma põhjal valesti pronksimedaliga. Juurde teenitud punktide tulemusel sai Ralf Robert Paabo hõbemedali!]

Eesti võistkonda kuulusid veel kaks õpilast Tallinna Reaalkoolist: Mihkel Rannut 10. klassist ja Karolin Laud 12. klassist. Võistlust korraldati Mikolaj Koperniku 450. sünniaastapäeva puhul tänavu Lõuna-Poolas, Sileesia vojevoodkonnas. Võistlejad ööbisid Zawiercie linnas ja juhendajad ööbisid Tatra mägedes Wisla väikelinnas. Ava- ja lõputseremoonia toimusid Katowices (otseülekanded on järelvaadatavad Sileesia planetaariumi Youtube’i kanalilt).

Õpilasi kohapeal juhendanud Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi üliõpilase Richard Luhtaru ja Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi tekstiilrobootika spetsialisti Leonid Zinatullini hinnangul olid olümpiaadiülesanded sel aastal väga põnevad ja kvaliteetselt koostatud. Medaliarvestuses tuli läbida neli vooru: vaatlus, planetaarium, teooria ja andmeanalüüs. Vaata lähemalt kõiki ülesandeid (eesti keeles) ja lahendusi (inglise keeles).

Vaatlusvoor toimus sel aastal simuleeritult lendava taldriku kujulises spordihoones, et vältida ilmast tulenevaid ettenägematusi. „Alla kukkunud tulnukate tähelaevas“ olid üles seatud ekraanid, kus õpilased pidid teleskoobiga näiteks hindama Starlinki satelliitide vahemaad ning määrama asteroidi varjutuse kestuse. Planetaariumivoorus avastasid õpilased end aga hoopis TRAPPIST-1 tähesüsteemi eksoplaneedilt ja pidid määrama teiste planeetide orbiitide perioodid ja raadiused.

Teooriavoorus arvutasid õpilased, kui palju mõjutas asteroidi tabanud NASA kosmoseaparaat selle orbiiti. Samuti leiti, et kuigi Kuu on Maa poole suunatud alati sama küljega, siis Maalt on tegelikult vaadeldav rohkem kui pool Kuu pinnast. Andmeanalüüsivoorus leidsid õpilased kaksiktähtede värvi abil Linnutee naabergalaktika kauguse ning reprodutseerisid 2022. aastal üksiku musta augu avastanud uurimisrühmade tulemusi.

„Oleme õpilaste tulemustega väga rahul – nende areng võrreldes õppeaasta algusega on silmnähtav,“ kiitis juhendaja Richard Luhtaru. Alates 2016. aastast on Eesti koos Tšehhiga korraldanud ühist astronoomia treeninglaagrit, mis on õpilastele ettevalmistumisel suureks abiks. Ta lisas, et 10. klassi lõpetanud noortele oli tänavune olümpiaad heaks aluseks, et järgnevatel aastatel juba säravamate medaliteni püüelda.

Kokku osales olümpiaadil 250 võistlejat 50 riigist. Üldvõitjaks tuli Sloveenia õpilane Peter Andolšek, kes saavutas ühtlasi parima tulemuse vaatluse ja andmeanalüüsi voorudes. Teooriavooru parimaks kuulutati Rumeenia esindaja Andrei-Darius Dragomir. Olümpiaadil jagati välja 27 kuld-, 41 hõbe- ja 50 pronksmedalit ning 29 auäramärkimist.

Individuaalvõistlusega paralleelselt toimus meeskonnavoor, kus eri riikide õpilased olid loosi tahtel jagatud viieliikmelistesse võistkondadesse. Seal pidid õpilased näiteks dekodeerima tulnukate saadetud vastust 1974. aastal saadetud Arecibo sõnumile. Samuti ennustati, millal toimub Poolas järgmine kuuvarjutus.

Lisaks akadeemilisele programmile külastasid õpilased Ogrodzienieci lossi ja kohalikku söekaevandust. Vabal ajal mängisid eestlased kaarte, veetsid aega võrkpalliväljakul ja avastasid kohalikku loodust. Kultuuriõhtul esitati aga koos teiste Balti riikidega metsavendade laule ja tantsiti kaerajaani.

Eesti õpilaste ettevalmistust ja osalemist rahvusvahelistel võistlustel rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Tartu Ülikooli teaduskool.