Geograafiaolümpiaadi lõppvoorus mõõdistati Tabasalu

Tabasalus leidis 5. ja 6. mail aset 49. Eesti geograafiaolümpiaadi lõppvoor, kus osales 96 õpilast Eesti koolide 7.–12. klassidest. Tänavu võeti esmakordselt lisaks traditsioonilisele kirjalikule tööle ja maastikuvõistlusele omavahel mõõtu multimeedia testis.

Multimeedia test, mida varasemalt ei ole Eesti geograafiaolümpiaadil korraldatud, sarnanes žürii esimehe Ülle Liiberi sõnul rahvusvahelisel olümpiaadil korraldatavale. „Küsimustele vastamine nõudis õpilastelt laia silmaringi, kuna interneti kasutamine siinkohal lubatud ei olnud,“ rääkis ta. Otsingumootorite abil said õpilased enda geograafiaalased teadmised hoopis proovile panna lõppvooru kirjalikus osas, mida lahendati Tabasalu Kooli arvutiklassis.

Maastikuvõistlusel suunduti avastama kooli lähiümbrust. 7.–9. klasside õpilased tegid traditsioonilisi mõõdistamisi: näiteks tuli määrata objektide asimuuti, nõlva kõrgust ja kallet ning arvutada kaardi mõõtkava. Lisaks tuli neil koostada väike maa-ala plaan või lisada juba olemasolevale plaanile puuduvaid objekte. Gümnaasiumiõpilaste planeerimisülesanne oli sel aastal mahukam ja eeldas loomingulist lähenemist. Õpilased pidid vabale krundile planeerima keskkonnasõbraliku loodusmaja ja eri tegevusi võimaldava õpperaja.

Vaba aja programmi raames said õpilased õhtul kuulata Tartu Ülikooli Eesti geograafia kaasprofessori Taavi Pae põnevat ettekannet viguriga kaartidest. Samuti viis lektor lõppvooru jooksul kõigile vanuserühmadele läbi õppeekskursioone Harku valla eri paikadesse, kus tutvuti nii loodus-kui kultuurilooliste vaatamisväärsustega.

Õpilased osalesid ka planeerimise töötoas, mida viis läbi Tartu Ülikooli inimgeograafia nooremteadur Ago Tominga, ja kuulasid Fermi Energia inseneri Allan Vrageri loengut tuumaenergiast.