Gümnaasiumist ülikooli, ülikoolist unistusteni
Hele-Mai Viltrop ja Joonas Asumets on Tartu Ülikooli tudengid, kes said pärast gümnaasiumi lõpetamist kutse osaleda Tartu Ülikooli teaduskooli programmis „Talendid Tartusse!“. Seal sai valida kas teadus- või ettevõtlussuuna või osaleda noore õpetaja projektis. Just viimase kasuks noored otsustasidki.
Eripedagoogika ja logopeedia õppekava teise aasta üliõpilane Hele-Mai on maast madalast Tartus õppinud ja siin üles kasvanud – põhikoolis käis Luunja kandist pärit neiu Tartu Karlova Kooli muusikaklassis ja edasi valis Hugo Treffneri Gümnaasiumi reaalsuuna. Joonase koolitee algas aga pisikeses maakohas. Praegu bioloogia- ja füüsikaõpetajaks õppiv noormees käis Vana-Vigala Põhikoolis ja hiljem Pärnu Ühisgümnaasiumis, kus läbis juba valikainetena mitmesuguseid bioloogiaga seotud kursusi.
Hele-Mai oli kooli ajal tubli õppur, tegi kodutööd alati ära ja pingutas tundides. Aktiivne neiu leidis aega ka klaveriõpinguteks, rahvatantsutrenniks, koorilauluks ja tegevuseks Kodutütarde organisatsioonis. Mitmekülgselt andekas oli ka Joonas, kes käis paljudel aineolümpiaadidel ja tegeles seitse aastat võistlustantsuga.
Südamega tehtud erialavalik
Kui kool lõppes ja ees terendas erialavalik, tahtis Hele-Mai kindlasti Tartusse jääda. Tartu Ülikoolis olid käinud tema ema ja õed, kellelt neiu oli alma mater’i kohta palju kiidusõnu kuulnud. Joonas plaanis algul minna hoopis Tallinnasse, kuid kuna Tartu tundus põhjaliku kaalumise järel märksa tudengisõbralikum, otsustas ta Emajõe Ateena kasuks.
Õpetajaks on Joonas alati tahtnud saada. Poiss kasvas koolikeskkonnas üles, sest tema ema töötab õpetajana. Huvi bioloogiagi vastu oli olemas juba lapsepõlves – põhikooli loovtöös koostas ta ise õppematerjale, gümnaasiumis uuris õppevara kasutust. Nii oli asjade loomulik käik valida ülikooliski just loodussuund. Bioloogia- ja füüsikaõpetaja amet on tema arvates oluline seetõttu, et inimesed on jäänud looduskaugeks, aga bioloogia annab võimaluse seletada maailmas toimuvat. Lisaks on bioloogia- ja füüsikaõpetajaid väga vaja, kuna selle ameti õppijaid on vähe.
Hele-Mai mõtles nii arsti, õpetaja kui ka psühholoogi elukutse peale. Ta leidis tee eripedagoogika ja logopeediani, mis ühendavad meditsiini, psühholoogia, keeleteaduse ja pedagoogika – valdkonnad, mis teda väga huvitavad. Kodutütarde organisatsioonis oli Hele-Mai laste ja noortega palju kokku puutunud ning teadis, et soovib just nendega oma elu siduda. „Eripedagoogi- ja logopeediamet on praegu väga hinnatud. Omaette väärtus on see, et saab töötada inimestega terve elukaare ulatuses, alates lastest kuni eakateni välja. Iga juhtum on erinev ja see teeb töö väga mitmekesiseks,“ arvab tulevane tugispetsialist.
Õpetamise võlu seisneb õpilastes
Programmi „Talendid Tartusse!“ noore õpetaja projektis avanes nii Hele-Mail kui ka Joonasel suurepärane võimalus ennast pedagoogina proovile panna. Hele-Mai kavandas ja korraldas seitsmendate ja kaheksandate klasside õpilastele kolme kuu vältel huviringi „Etiketist ja igapäevaelust“. Joonas aga juhendab teadushuviringi „Sinasõprus taimedega – sissejuhatus botaanikasse“. „Teen seda koos ühe bioloogiga, kellega käsitleme rohelist bioloogiat. Kuna üldine huvi on üsna väike, siis teeme tunde 6.–12. klasside õpilastele,“ kirjeldab Joonas.
Hele-Mai on kuulnud õpilastelt palju komplimente. „Näiteks on öeldud, et olen särav ja inspireeriv õpetaja või et oli tore tund ja oodatakse juba järgmist korda. Sellised ütlused teevad südame soojaks, muud ei oskagi tahta,“ kirjeldab ta oma kogemusi.
Eripedagoogi- ja logopeediamet on praegu väga hinnatud. Omaette väärtus on see, et saab töötada inimestega terve elukaare ulatuses, alates lastest kuni eakateni välja. Iga juhtum on erinev ja see teeb töö väga mitmekesiseks
Head tagasisidet on õpilastelt saanud ka Joonas, kes andis teadushuviringi juhendamise kõrval asendusõpetajana kuu aega Märjamaa Gümnaasiumis matemaatikat. „Õpilased imestasid, miks ma ei karju. Aga see lihtsalt ei ole mulle omane ja ma leian, et seda pole ka vaja. Kui seitsmenda tunni lõpus õpilane küsib, et miks sa nii rõõmus oled ja kuidas sa jaksad, paneb see mõtlema, et võib-olla ma siis teen õiget asja,“ arutleb noormees, kelle meelest õpetamise võlu seisnebki eelkõige just õpilastes.
Võimalused eneseteostuseks
Gümnaasiumiga võrreldes on Joonase arvates ülikoolis õppides rohkem vabadust. „Siin saab ise otsustada, mis järjekorras aineid läbida. Suhtlus on vahetu, õpin koos oma eriala inimestega, kellega mul on ühised huvid. Mind üllatas suurde ülikooli tulles, kuidas siin kõiki väärtustatakse. Nii palju on võimalusi, kuidas ennast teostada. Ma poleks oodanud, et see on nii äge! Ülikool on tohutult palju muud kui ainult loengus käimine ja eksamite tegemine,“ kirjeldab üliõpilaselu tulevane bioloogia- ja füüsikaõpetaja, kes aitab oma instituudis üritusi korraldada ning osales näiteks ka õpetajaametit tutvustaval bussituuril.
Hele-Mai on sel aastal Eripedagoogika ja Logopeedia Tudengite Seltsi esimees ning Naiskodukaitse Tartu ringkonna tegevliige. Tänu sellele on ta saanud juba hea juhtimiskogemuse ja on kirjutanud ka projekte. Aktiivselt tegutsemine on õpetanud teda oma aega paremini planeerima.
Pärast bakalaureuseastme lõpetamist kavatsevad mõlemad noored jätkata magistrantuuris. Hele-Mail tuleb valida, kas õppida edasi logopeediat või eripedagoogikat. Kindlalt teab ta praegu seda, et soovib asuda tööle koolieelse lasteasutuse tugispetsialistina. Ka Joonasel on kindel siht silme ees. „Tõenäoliselt lähen juba magistriõpingute ajal osalise koormusega bioloogia- ja füüsikaõpetajaks. Kuigi mulle meeldib õppida, ei jõua ma ära oodata, mil klassi ette saab,“ ütleb esmakursuslane.
Õpilased imestasid, miks ma ei karju. Aga see lihtsalt ei ole mulle omane ja ma leian, et seda pole ka vaja. Kui seitsmenda tunni lõpus õpilane küsib, et miks sa nii rõõmus oled ja kuidas sa jaksad, paneb see mõtlema, et võib-olla ma siis teen õiget asja
Nii Joonas kui ka Hele-Mai panevad gümnaasiumilõpetajatele südamele, et erialavalik tuleks langetada selle järgi, mis endale kõige rohkem meeldib, mitte kuulates seda, mida ütlevad teised. „Mind aitas palju oma õppekava kursustega tutvumine. Uurisin, milliseid aineid õpetatakse. Nii sain täpselt teada, mis mind ees ootab,“ meenutab Hele-Mai. Ta soovitab gümnasistidel minna tudengivarjuks, teha akadeemilist testi ja kindlasti õppida ka lõpueksamiteks.
