Informaatika lahtisel võistlusel võidutses põhikooliõpilane

9.–15. oktoobrini veebis toimunud lahtise programmeerimisvõistluse lõplikud tulemused on avaldatud. Eesti õpilastest ainsana teenis maksimaalsed 450 punkti Kristjan Lepp Ülenurme Gümnaasiumi 8. klassist. Teadmisi informaatikas testis kokku 360 huvilist.

Veebipõhisel võistlusel osalesid koolinoored, üliõpilased ja täiskasvanud nii Eestist kui välismaalt. Üldarvestuses saavutas veatu tulemuse ka Tallinna Reaalkooli vilistlane Martin Rahe, kes hetkel õpib Cambridge’i Ülikoolis. Esikohtadele järgnesid 390 punkti ümbrusse jäävate skooridega Tallinna Reaalkooli õpilased Arthur Harri Jaakko Antila, Karl Erich Kaugeranna, Karlis Suvi ja Oskar Märtin.

Käesoleva aasta võistluse lõplike tulemuste ja lahendatud ülesannetega on võimalik tutvuda Eesti informaatikaolümpiaadi kodulehel. Samal lehel saab 29. oktoobrini esitada lahendusi võistluse ajal pooleli jäänud ülesannetele. Järellahendamine on mõeldud ainult osalejate enesetäiendamiseks ja võistuse tulemusi ei muuda.

Keeruliseks kujunes arvutusgeomeetria

Võistluse esimeses viies ülesandes tuli osalejatel luua arvutiprogramm, mida hinnati automaatselt erinevate sisendandmetega testimise teel. Saadud punktide arv sõltus sellest, mitmes testis programm piisavalt kiirelt õige vastuse välja arvutas. Võistlejad pidid programmeerima näiteks tee keetmise energiakulu arvutuse, risttahuka pinnal lühima tee leidmise ja riikide elukvaliteediindeksi arvutusvalemi poliitilisele tellimusele vastavaks optimeerimise.

Varasematest aastatest on teada, et arvutusgeomeetria on Eesti õpilastele raskem ja seda isegi natuke kardetakse. „Nii juhtus ka tänavu, et risttahuka pinnal lühima tee leidmise ja elukvaliteediindeksi optimeerimise ülesannetes saadi teistega võrreldes suhteliselt vähe punkte,“ selgitas Eesti informaatikaolümpiaadi žürii esindaja Ahto Truu.

Kuues ülesanne koosnes avatud testidest, kus tuli esitada väljundfailid etteantud sisendandmetele. Teekond tulemuseni oli lahendaja enda otsustada. Osalejad said koostada vajalikud failid käsitsi, kirjutada valmis programmid kõikide või valitud testide lahendamiseks ja erinevaid võtteid vastavalt vajadusele kombineerida. Ülesandes oli vaja lahendada Sega konsoolimängu „Sonic 3 & Knuckles“ lisatasemetest inspireeritud mõistatusi.

Viimastel aastatel on kujunenud traditsiooniks, et lahtise võistluse seitsmes ülesanne on mingis mõttes mittestandardne. Seekord tuli taastada kümme riknenud tekstifaili. Probleemi lahendamiseks said võistlejad igast tekstist kaks versiooni, üks täis- ja teine kaashäälikuteta. Taastatavaid tekste oli nii inim- kui ka programmikeeles.

Informaatika lahtise võistlust korraldas Tartu Ülikooli teaduskool koostöös Eesti informaatikaolümpiaadi žüriiga. Võistluse läbiviimist toetasid Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut, Haridus- ja Teadusministeerium, Bolt Technology OÜ ning Bondora AS.