Autor:
Vladislav Ivaništšev

Nädalavahetusel toimus 71. Eesti keemiaolümpiaadi lõppvoor

Tartu Ülikooli Chemicumis toimus 16.–17. märtsil 71. Eesti keemiaolümpiaadi lõppvoor, kuhu olid kutsutud olümpiaadi piirkonnavoorus ja keemia lahtisel võistlusel eduka tulemuse saanud õpilased. Tänavu võistlesid omavahel 97 õpilast 9.–12. klassidest.

9.–10. klassi vanuserühmas osales kokku 50 õpilast, kellel tuli üheksast eriteemalisest võistlusülesandest lahendada kuus meelepärasemat ülesannet. Õpilastele pakkusid enim huvi joodiühendite äratundmine, spektrofotomeetriline kofeiinisisalduse määramine kohvis, eriliste booriühendite keemilised omadused ning magusaine aspartaami hüdrolüüsiprodukti tõestamine. Seejuures osutusid nii 9. kui ka 10. klassis lahendatavusprotsendilt edukaimateks joodiühendite ülesanne ning booriühendite ülesanne (üle 80% lahendatavus mõlema ülesande puhul). Ilmnes, et komplekti keerukaim ja pigem vähepopulaarne ülesanne oli veesisalduse määramine Karl–Fischeri tiitrimismeetodil, mille lahendatavusprotsent jäi mõlemas klassis alla 40%. 

11. ja 12. klassi komplekt koosnes kuuest ülesandest ning pakkus õpilastele põnevaid väljakutseid mitmetest erinevatest keemia valdkondadest. Kuna kahel viimasel aastal on õpilased tungivalt soovinud näha komplektis rohkem orgaanikat, võtsid autorid tagasisidet arvesse ning selle tulemusena sisaldasid tänavu koguni viis ülesannet kuuest erinevaid aspekte orgaanilisest keemiast. Vanemas rühmas osutus kõige meeldivamaks meeldivamaks krüsanteemides sisalduva loodusliku ühendi laboratoorsele sünteesile keskenduv ülesanne. Väga hea tagasiside said ka ülesanne supramolekulaarkeemiast ning kahe tuntud joodil põhineva oksüdeeriva reagendi, naatriumperjodaadi ja Dess-Martini perjodinaani sünteese kirjeldav ülesanne. Suurimaks väljakutseks osutus aga põnev, kuid arvutusterohke “Biodiisli tootmine”.

 

Kokkuvõttes osutusid tänavused ülesanded keskmisest lihtsamateks ning meeldivamateks: lahendatavus 11. klassi arvestuses oli 51% ning 12. klassis lausa 63%! Märkimisväärne on ka, et 12. klassi arvestuses moodustasid esineliku vaid tüdrukud (Liisa Pata, Lisette-Liis Loorits, Anette Kipso ja Ulla Inger Veri), mis on keemiaolümpiaadi ajaloos teadaolevalt esmakordne. Lõpetuseks tasub ka mainida, et koguni viie ülesande puhul suutis vähemalt üks õpilane lahendada ülesande maksimumpunktide peale, mis on igal juhul lõppvooru raskusastet arvestades suur saavutus.

 

Klasside arvestuses on käesoleva aasta keemiaolümpiaadi võitjad:

9. Klass: Karl-Robin Koppel, Gustav Adolfi Gümnaasium (õpetaja Katrin Soika);

10. klass: Kaarel Toomet, Nõo Reaalgümnaasium (õpetaja Aivar Vinne);

11. klass: Karlis Suvi, Tallinna Reaalkool (õpetaja Andrus Kangro).

12. klass: Liisa Pata, Tallinna Reaalkool (õpetaja Martin Saar);

Huvitava tähelepanekuna saab välja tuua, et Kaarel Toomet, Karlis Suvi ja Liisa Pata võitsid ka eelmisel aastal lõppvooru.

 

Täielikud tulemused koos ülesannete ja lahendustega leiab Tartu Ülikooli teaduskooli lehelt.

Keemiaolümpiaadi rahastas Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldas Tartu Ülikooli teaduskool koos keemia instituudiga. Olümpiaadi avasõnad pidas uus Keemia Instituudi direktor Piret Pikma, kes kutsus noori keemiat õppima. Olümpiaadi toetas Nadežda Kongi, kes jagas enda brändi Ontic minerals meeneid.

Põhikooli bioloogiaolümpiaad 2024

Selgunud on põhikooli bioloogiaolümpiaadi lõppvooru tulemused

Baltimaade informaatikaolümpiaad 2024

Pronksmedalid Balti informaatikaolümpiaadilt

Loodusteaduste olümpiaadi lõppvoor Tartus

Loodusteaduste olümpiaadil uurisid võistlejad piima, piimatooteid ja taimseid jooke