Oktoobris pandi gümnasistid proovile valges bioloogias

Sel sügisel, 11. oktoobril toimus neljandat korda Tartu Ülikooli teaduskooli e-viktoriin „Valge bioloogia“. Koroonaajast välja kasvanud võistlusmäng meelitas tänavu oma bioloogiateadmisi testima 258 gümnasisti üle Eesti.

Iga õppeaasta oktoobris toimuval viktoriinil tuleb osalejatel lahendada ülesandeid transgeensete organismide, mikroobide ja bakterite, füsioloogia ning palju muu kohta. Tänavu pidid õpilased näiteks etteantud valikutest leidma üles prioonhaiguse, tundma ära vananemist soodustavad tegurid ja teadma, millest on peamiselt põhjustatud luude pikkuskasv.

Viktoriini ülesandeid koostasid Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse ja doktorant Karl Jürgenstein. Sel aastal võeti aluseks vastilmunud kõrgkooliõpik „Rakubioloogia“ (TÜ kirjastus, 2023) ja teadusajakirjadest loetud või loengutes üliõpilastele kinnistunud teadmised.

„Küsimused ei tulene otseselt kooliprogrammist, mille tõttu võiksid nad olla huvitavad pusimiseks loomulikult õpilastele, aga ka õpetajatele endile,“ leidis Kuuse. Korraldajate sõnul eeldab viktoriin kõigest head soovi ennast proovile panna ja targemaks saada. Ülesannete sõnastuses üritati vältida keerulist teaduskeelt, et neid lihtsam lugeda oleks.

Sündis veebiõppe vajadusest

„Valge bioloogia“ viktoriin toimus esimest korda 2020. aastal. Soovist pakkuda koroonaajal veebis nuputamist kasvas välja võistlus, mis annab bioloogiasõpradele aimu rahvusvahelisel olümpiaadil küsitavast. Eesti bioloogiaolümpiaadi esimehe Sulev Kuuse sõnul peavadki küsimused olema veidi raskemad, kuna õpilasel on võimalik lahendamise ajal kasutada arvuti abi.

„Sellises formaadis ülesannete lahendamine tuleb kasuks ka Eesti bioloogiaolümpiaadi piirkonna- ja lõppvoorudeks ettevalmistumisel,“ lisas Kuuse. Samas tõi ta esile, et koolivooruna veebivõistlust kasutada ei tohiks – selleks keskendub „Valge bioloogia“ liigselt laboribioloogiale, ühtlasi ei esitata viktoriinil tavapäraseid Eesti bioloogiaolümpiaadi küsimusi.

Vastuste valik suunab rohkem mõtlema

Käesoleval aastal lahendati ülesandeid taas Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinide keskkonnas. Ühe tunni jooksul tuli vastata kokku 23 küsimusele. Lahendatud ülesanded on avaldatud teaduskooli e-õppekeskuse lehel.

Õpilaste jaoks osutus keeruliseks fibroblasti-sarnaseid koekultuuri rakke teistest eristavate omaduste ja putukate hiidkromosoomide kohta koostatud väidete kinnitamine ja ümberlükkamine. Sulev Kuuse hinnangul oli siinkohal põhjuseks noortele vähem tuntud teemad ja mõnel juhul ka terminid.

Mõlema küsimuse puhul mõjutas saadud punktide arvu ka vastuste valik. „Maksimaalne arv punkte saavutas küll alla 10% õpilastest, kuid täieliku nulli said vähesed,“ lisas Kuuse. Kõige edukamalt vastasid õpilased viktoriini 7., 9. ja 22. küsimusele, kus tuli valida üks ainuõige vastus.

Soovitused edaspidiseks

Tulevastel viktoriinidel osalemisest huvitatud õpilastel ja õpetajatel soovitab Sulev Kuuse hoida end kursis uudistega Eestist ja välismaalt. „Tasub tutvuda viimaste aastate Nobeli preemiate laureaatide ja nende teadustööga ning bioloogias rohkem kõneainet pakkunud teemadega,“ selgitas Kuuse. Eesti teadlaste tegemistest valge bioloogia valdkonnas saab tema sõnul hea ülevaate ajakirjadest „Eesti Loodus“ ja „Horisont“.