Autor:
Kätlin Liimets

Usundiõpetuse olümpiaadil keskenduti religioonide 21. sajandi väljakutsetele

17. ja 18. märtsil toimus Tartu Ülikooli peahoones usundiõpetuse olümpiaadi lõppvoor. Kohapeal tuli õpilastel lisaks religiooniteemalise essee kaitsmisele ja maailmausundite tundmise testile osaleda ka usundialases dispuudis. Olümpiaadi üldteemaks oli 21. sajandi väljakutsed religioonidele“.

Olümpiaadi lõppvooru kutsuti eelvooru registreerunud 118 õpilase seast 14 parimat. Eduka tulemuse pidid noored saama veebi teel lahendatavas usundite tundmise testis, mida viidi tänavu läbi 25 koolis üle Eesti. Vastata tuli 54 küsimusele erinevate maailmas levinud religioonide kohta. Sel aastal oli osalejate arv tunduvalt suurem, kuna test asendas varasemalt kirjaliku essee saatmist.

Edasijõudnute teadmised pandi Tartus proovile kolmes voorus. Esmakordselt oli kavas kodus ette valmistatud kõne ja selle kaitsmine. Osalejad said valida nelja teema vahel: „100 aastat usuõpetuse referendumist – millist usulist kirjaoskust vajab tänane noor?“, „Religioon: rahu looja või sõjaõhutaja?“, „Kas uueks religiooniks võiks olla hoopis unustatud vana?“ või „Kes on religiooni suunamudija(d)?“. Esimese päeva võistluslik osa lõppes eelvoorust keerulisema usundite tundmise ja analüüsimise testiga.

„Lisaks hindelistele voorudele pöörasime sel aastal tähelepanu ka sellele, et õpilased saaksid pingevabamas õhkkonnas omavahel suhelda,“ selgitas usundiõpetuse olümpiaadi žürii esimees Olga Schihalejev. Näiteks osalesid noored vaba aja programmi raames usuteaduskonna tudengite poolt ettevalmistatud maastikumängus. Ringkäigu jooksul külastati Tartu linnas leiduvaid valdkonnaga seotud paiku ja mälestusmärke. Päev lõppes õhtusöögilaua taga meeleolukate muljete jagamisega.

Kõige rohkem tekitas õpilastes elevust järgneval hommikul aset leidnud debativoor, kus hinnati kiiret mõtlemist, mõtteselgust, analüüsi-, seoste loomise ja argumenteerimisoskust, samuti sisukate küsimuste esitamise oskust. Osalejad said paari peale loosiga teema ja seisukoha, mille poolt nad argumenteerima pidid. Väljakutse oli paljudele esmakordne ja seda võimalust hinnati kõrgelt. Ühe õpilase hinnangul oli väga kasulik leida infot ja põhjendusi seisukohtadele, millega ise ei pruugi nõustuda.

Image
Klasside arvestuse võitjad. Vasakult: Artur Skatškov (12. kl), Jano Bettler (10. kl) ja Roosi Katarina Värv (11. kl).
Klasside arvestuse võitjad. Vasakult: Artur Skatškov (12. kl), Jano Bettler (10. kl) ja Roosi Katarina Värv (11. kl).

Olümpiaadi üldvõidu sai Artur Skatškov (Kohila gümnaasium, juhendaja Nele Aus), teisele kohale tuli Roosi Katarina Värv (Tallinna reaalkool, juhendajad Madis Somelar, Kai Kiudsoo-Värv), kolmanda koha pälvis Joonas Markus Meieorg (Tallinna 32. keskkool, juh Ulla Herkel), neljanda koha Elisabeth Sild (Läänemaa ühisgümnaasium, juh Karl Hein), viienda koha Sander Metsis (Miina Härma Gümnaasium, juh Kätlin Liimets).

Žürii esimehe sõnul olid finalistid väga ühtlase tasemega. „Punktivahed olid nii minimaalsed, et lausa kahju oli tulemusi eraldi kohtadeks jaotada,“ jagas Schihalejev. Klasside arvestuses võitsid Jano Bettler (10. kl), Roosi Katarina Värv (11. kl) ja Artur Skatškov (12. kl). Olümpiaadi täismahus tulemused on avaldatud Tartu Ülikooli teaduskooli kodulehel.

Olümpiaadi toimumist rahastas Haridus ja Teadusministeerium, koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool ning toetasid Tartu Ülikooli usuteaduskond, Siseministeerium ja Eesti Kirikute Nõukogu.

Toimus vene keel võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor

12. märtsil toimus Tallinna Ülikoolis Vabariikliku vene keel võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor.
Matemaatikaolümpiaadi lõppvooru I järgu medalistid

Matemaatikaolümpiaadi lõppvooru ülesanded osutusid oodatust keerulisemaks

Keemia olümpiaadi osalejad

Edukuse keemiline valem - ülevaade 71. keemiaolümpiaadi lõppvoorust