Eesti keelt vaid kaks aastat õppinud Türi Ühisgümnaasiumi noormees võitis eesti keele teise keelena olümpiaadi nooremas vanuserühmas

Selleaastase eesti keele teise keelena olümpiaadi „Teritame kõrva!“ lõppvoor toimus 12. märtsil Tartu Ülikoolis. Olümpiaad oli pühendatud kuulamisele. Lõppvoorus osales 28 õpilast.

Kuulamine on inimeste elus väga oluline oskus, ilma milleta ei saa kaaslastega suhelda ega ühiskonnas edukalt ja mõnusalt toime tulla. Keeleomandamine nii esimeses kui ka teises keeles algab kuulamisest. Edukaks kuulamiseks on oluline mõista loomulikku suulist keelekasutust, mis erineb kirjalikust standardkeelest küllaltki palju.

9.–12. klasside õpilastele mõeldud olümpiaad toimus kahes voorus. Eelvoorus pidid õpilased esitama 3-5-minutilise helisalvestise, milles tutvustasid ja analüüsisid üht endale huvi pakkuvat podcast`i või muud jutusaadet nii sisuliselt kui ka keeleliselt. Eelvooru laekus 72 tööd, mille hulgast valis žürii 30 tugevamat lõppvooru.

Lõppvoor toimus Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi arvutiklassis, kus iga osaleja lahendas ülesandeid kuulamise ja suulise keele teemal endale sobivas tempos.

Õpilased kuulasid räpp-poplugu, noorte spontaanset dialoogi ja mulgikeelset intervjuud noortega. Ülesannetes tuli kõigepealt aru saada nii tekstide üldmõttest kui ka kuulata täpselt välja üksikuid sõnu. Seejärel tuli analüüsida tekstide keelt: kirjutada kõnekeelsed väljendid kirjakeeles, leida automaatse transkriptsiooni probleeme, mõista transkriptsioonimärkide ja suhtluspartiklite (nt ahah, mhmh, nagu, vaata, noh) tähendusi, saada aru murdekeelsetest sõnadest ning analüüsida murdekeele häälikumuutusi ja grammatikat. Veel pidid õpilased vastama küsimustele kuulamise ja suulise keele mõistete ja põhimõtete kohta ning kõige lõpuks määrama spordikommentaatorite naljakate ütluste (nt Martin Jaks on oma jaksu kõik rajale kulutanud) tüüpe.

Samal ajal, kui õpilased ülesannete kallal pead murdsid, olid neid saatvad õpetajad palutud kohvilauda ja vestlusringi. Koos žüriiliikmetega arutati eesti keele kui teise keele olümpiaadide vormi ja sisu üle ning tehti plaane tulevikuks. Pärast lõunat toimus nii õpilastele kui õpetajaile töötuba, milles Katrin Leppik tutvustas foneetika ja erinevate aktsentide uurimise nüansse.

Olümpiaadi lõppvoorus osalejate tase oli kõrge ning auhinnalistele kohtadele toimus tihe rebimine.

Nooremas vanuserühmas (9. ja 10. klass) võitis esikoha Türi Ühisgümnaasiumi õpilane Roman Kruk (õpetaja Averonika Beekmann). Teise koha sai Kristina Koženkova Tallinna Õismäe Vene Lütseumist (õpetaja Marina Kaleininkene) ja kolmanda koha Varvara Rogaten Narva Gümnaasiumist (õpetaja Taavi Tuulik).

Roman Kruk, kes on eesti keelt õppinud alles kaks aastat ütles, et ülesanded olid isegi kergemad, kui ta ootas. Mulgi murret ei olnud ta kunagi varem kuulnud, kuid sellest oli võimalik aru saada ja ülesandeid täita.

Vanemas vanuserühmas (11. ja 12. klass) saavutas esikoha Julia Fomina Jõhvi Gümnaasiumist (õpetaja Ulvi Vilumets). Järgnesid Aleksander Kirijenko ja Artur Pobjaržin Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumist (õpetaja Pirgita-Maarja Hallas).

Julia Fomina sõnul oli olümpiaad väga põnev. Eriti meeldis talle mulgi murde osa. Mulgi keelt kuulata ei olnudki nii raske, ülesanded nõudsid aga mõtlemist. Olümpiaadi viimases ülesandes esitatud spordikommentaatorite laused olid Julia arvates aga väga naljakad ja lõbusad. Täielikud tulemused leiab olümpiaadi kodulehelt.

Eesti keele teise keelena olümpiaadi korraldas Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut koos TÜ Narva kolledži ja TÜ teaduskooliga. Korraldajad, ülesannete autorid ja žüriiliikmed olid TÜ Narva kolledži eesti keele teise keelena kaasprofessor Mare Kitsnik (žürii esimees), TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi nooremlektor Aive Mandel, sama instituudi doktorant-nooremteadurid Kristel Algvere ja Katrin Mikk ning magistrant Aleksandr Petrov.

“Meie eesmärgiks oli näidata olümpiaadil osalejatele suulise eesti keele rikkalikkust. Tore, et tekstid ja ülesanded noortele meeldisid, ei olnud lihtsad, kuid olid huvitavad ja kohati ka lõbusad. Olen rõõmus, et kõik kavandatu õnnestus,” võttis Mare Kitsnik olümpiaadi kokku.

Olümpiaadi rahastas Haridus- ja Teadusministeerium. Täname Eesti Keele Instituuti, Jaan Tootsenit ja kirjastust Aadam ja pojad, kes toetasid olümpiaadi auhindadega. Täname ka TÜ teaduskooli haridusspetsialist Renar Suurperet ja TÜ arvutiabi eesotsas Ulvar Kirsiga olümpiaadi tehnilise poole toetamise eest.