Keeleteaduse viktoriin „Kiil“ pani noored keeletargad proovile

21. veebruaril 2025 toimus juba viiendat korda keeleteaduse viktoriin „Kiil“, mis tõi kokku muljetavaldava arvu keelehuvilisi noori. Kokku osales võistlusel 1497 õpilast 87 erinevast koolist üle Eesti, näidates, et keelte ja lingvistika vastu on noortel jätkuvalt suur huvi.

Viktoriin oli avatud 5.–8. klassi õpilastele ning selle lahendamiseks ei olnud vaja eraldi registreeruda. Kõik osalejad said ülesandeid lahendada neile sobival ajal Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinikeskkonnas. Võistlejatel oli 30 minutit, et vastata maailma keelte ja keeleloogika kohta koostatud küsimustele. Kuigi eelteadmised polnud vajalikud, nõudis viktoriin osalejatelt analüütilist mõtlemist, keelevaistu ja loogikat.

Võistluse üldvõitjateks tulid Elsbet Steinberg Tallinna Reaalkooli 6. klassist ja Verônica Xavier Costa Tartu Hansa Kooli 8. klassist, kes vastasid õigesti 15 küsimusele 17-st.

Ülesannete koostaja Külli Prillopi sõnul on keeleteaduse viktoriini eripära just see, et ülesanded põhinevad reaalsetel keeltesüsteemidel ja avardavad õpilaste arusaama sellest, kui mitmekesine ja loogiline keel kui nähtus on. „Lingvistikaülesannete lahendamiseks on vaja head keelevaistu, nutikust ja loogilist mõtlemist, aga päris tavalised nuputamisülesanded need siiski pole. Need põhinevad tegelikel keeltel, nii et igast ülesandest saab lahendaja teada midagi uut selle kohta, kui erinevalt keeled maailma peegeldavad,“ selgitas Prillop.

Viktoriini ülesannetes tuli lahendada nii Euroopa suurte keelte kui ka meie sugulaskeelte kohta käivaid ülesandeid, samuti pakkusid mõistatamist eksootilised Ameerika, Aafrika ja Aasia keeled. Näiteks tuli liivikeelse unelaulu katkendi põhjal aru saada, kes lastele uneliiva silma raputab, ning Oklahoma liiklusmärke uurides õppida lugema tšerokii silpkirjamärke.

Üks keerulisemaid ülesandeid oli teepaki-ülesanne, kus õpilased pidid analüüsima teepakendit, millele oli mitmes Euroopa keeles kirjutatud roheline tee (portugali chá verde, hispaania té verde, inglise green tea, prantsuse thé vert, kreeka πράσινο τσάι (prásino tsái)) ning tuvastama, millistes keeltes on sõna tee sama päritolu. Õige vastuseni jõudis vaid 15% osalenutest.

Võistlusest võtsid osa kõigi 15 Eesti maakonna õpilased. Kõige rohkem osalejaid oli Harju maakonnast, mida järgnesid Tartu ja Pärnu maakond. Kõige vähem osalejaid oli Lääne maakonnast. Suurima osalejate arvuga koolid olid Saue Kool, Tallinna Reaalkool ja Pärnu Mai Kool. Tallinna Reaalkooli 146 osalenud õpilast teenisid kokku 3334 punkti, Saue Kooli 152 õpilast kogusid ühiselt 2715 punkti, Pärnu Mai Kooli 120 osalejat said kokku 2078 punkti, ning Tartu Tamme Kooli 97 õpilast kogusid ühtekokku 2022 punkti.

Viktoriini ülesanded koostasid Miina Norvik ja Külli Prillop Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudist.

Eelmise aastaga kasvas osalejate arv 525 võrra ning näitab, et keeleteaduse viktoriin „Kiil“ on kujunenud üheks oodatumaks hariduslikuks nuputamisvõistluseks. Viktoriini mitmekesised ja arendavad ülesanded annavad noortele võimaluse proovile panna oma keelevaistu ning avastada maailma keelte loogikat.

Kõik keeleteaduse huvilised on oodatud järgmisel aastal taas osalema! Varasemate aastate ülesandeid saab lahendada viktoriinid.ee keskkonnas. Järgmise lingvistikaviktoriini toimumisaeg ja täpsem info avaldatakse Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel.