Usundiõpetuse olümpiaadi lõppvoor pakkus sisukaid arutelusid ja tugevat konkurentsi

14.–15. märtsil toimus Tartu Ülikooli peahoones usundiõpetuse olümpiaadi lõppvoor, kus kümme õpilast üle Eesti panid proovile oma teadmised religioonidest, kriitilise mõtlemise ja argumenteerimisoskused. Selleaastase olümpiaadi teema oli „Religioon ja loodus”.

Olümpiaadi eelvoorus osales rekordarv õpilasi – 192 noort üle Eesti, mis on pea kaks korda enam kui eelmisel aastal. Osalejaid oli pea kõikidest Eesti piirkondadest, sealhulgas koolidest, mis on juba aastaid olümpiaadil osalenud. Sel aastal lisandus ka uus osaleja – Ülenurme Gümnaasium. Tugev konkurents eelvoorus tagas lõppvoorus ühtlaselt kõrge taseme ning lõppvõistlusele pääsenutest oli täpselt pooled Tallinna koolidest, teine pool Tartust ja Tartumaalt.

Lõppvoorus pidid osalejad lahendama ülesandeid kolmes osas. Kõnevoorus esitasid nad ettevalmistatud kõne ning kaitsesid oma seisukohti žürii ees. Üks populaarsemaid teemasid oli „Mis teeb koha pühaks?”, mida käsitleti väga mitmekülgsetest vaatenurkadest. Arutelu käigus tõstatati ka huvitav küsimus virtuaalsete pühapaikade võimalikkusest. Lisaks testiti osalejate teadmisi religioonist ja selle seostest teaduse ning filosoofiaga. Samuti tuli neil ära tunda sümboleid ja pühapaiku ning analüüsida erinevaid tsitaate. Viimases voorus toimus dispuut, kus enim diskussiooni tekitanud küsimuseks osutus kas olulisem on usu- või sõnavabadus.

Žürii esimees, Tartu Ülikooli religioonipedagoogika kaasprofessor Olga Schihalejev, tõdes, et lõppvooru tase oli erakordselt kõrge. „Noored suutsid veenvalt argumenteerida ning vastasid dispuudis üksteise väidetele elegantselt, argumenteeritult ja vastasseisukohta arvestavalt,” kommenteeris ta.

Image

Pingelises võistluses saavutas esikoha Vanalinna Hariduskolleegiumi abiturient Jaan Joosep Orgse, kes kogus 49 punkti 55-st. 11. klassi parim oli Johannes Raju Tartu Katoliku Hariduskeskusest, 10. klassi parimaks tunnistati Margaret Luht Hugo Treffneri Gümnaasiumist, ning põhikooli parim oli Säde Külaots Vanalinna Hariduskolleegiumist.

Usundiõpetuse olümpiaadi eripäraks on see, et lisaks teadmistele hinnatakse ka osalejate arutlemis- ja argumenteerimisoskust. Oluline ei ole ainult faktide teadmine, vaid ka oskus seostada usundite temaatikat tänapäevaste ühiskondlike küsimustega ning esitada tasakaalustatud argumente.

Võistlejate tagasiside põhjal oli olümpiaad meeldejääv nii sisukate arutelude, inspireeriva seltskonna kui ka suurepärase korralduse poolest. „See oli kõige lõbusam ja ilmselt ka meeldejäävaim olümpiaad, millele olen osalenud. Nautisin neid kahte päeva väga,“ jagas üks osaleja. „Olümpiaad oli väga arendav kogemus. Seltskond oli nii tark, et ma õppisin kahe päevaga ilmselt sama palju, kui ma tavaliselt aastas õpin,“ kommenteeris teine õpilane.

Olümpiaadi toimumist toetas Siseministeerium, korraldas Tartu Ülikooli teaduskool koostöös Tartu Ülikooli usuteaduskonna ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Täielikud tulemused ja lisainfo on leitavad Tartu Ülikooli teaduskooli kodulehelt.