Uudised

27. rahvusvaheline informaatikaolümpiaad toimus 26. juulist – 2. augustini Almatõs Kasahstanis. Võistlust korraldas Kasahstani haridusministeerium.

Kulla, hõbeda ja pronksiga pärjatud võistkond saabub Tallinna lennujaama täna 14:35 Istanbuli lennuga, kuhu saab neid tervitama minna. 47. rahvusvaheline keemiaolümpiaad toimus 20.-28. juulini Bakuus, Aserbaidžaanis. Võistlust korraldas Moskva Lomonossovi nimelise ülikooli Bakuu osakond.

13. rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad toimus 20.-24. juulini Blagoevgradis Bulgaarias. Võistlust korraldas Bulgaaria Ameerika Ülikool.

56. rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad toimus 4.-16. juulil Chiang Mai’s, Tais Chiang Mai ülikool korraldamisel. Rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil antakse 2 päeva jooksul lahendada kokku 6 matemaatikaülesannet, mille lahendamise peamine raskus seisneb matemaatikatõdede nutikas kombineerimises. Seega ei piisa edukaks esinemiseks lihtsalt paljude faktide äraõppimisest. Võistlusest võtsid osa 104 riigi esindajad. Igast riigist võib osaleda kuni 6 õpilast. Eesti võistkonda kuulusid

Taanis, Aarhusis toimunud 26. rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil pälvisid Eesti õpilastest pronksmedalid Magnus Kaldjärv Saaremaa Ühisgümnaasiumi 12. klassist, Carel Kuusk Tallinna Reaalkooli 10. klassist ja Rein Leetmaa Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. klassist. 12.-19. juulini Aarhusi Ülikooli juures peetud rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil võisteldi nii praktilistes töödes kui ka teooriavoorus. Praktilised tööd seisnesid zooloogia ja botaanika tundmises, füsioloogilistest protsessidest arusaamises ning biokeemia ja molekulaarbioloogia mõistmises.

46. rahvusvaheline füüsikaolümpiaad toimus 5.-12. juulini Mumbais, Indias. Võistlust korraldas Homi Bhabha teadusharidusekeskus. Rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil saavad nädalaks ajaks kokku maailma parimad ainetundjad - igast riigist kuni 5 õpilast. Ülesandeid lahendatakse kahel päeval: ühel on eksperimendi- ja teisel teooriavoor. Võistlusest võtsid osa 81 riigi esindajad. Protokolli kanti kokku 382 võistlejat. Eesti võistkonda kuulusid

Hiljuti lõppenud projekti käigus valminud intervjuudega on võimalik tutvuda Teaduskooli kodulehel http://www.teaduskool.ut.ee/et/oppetoo/eesti-teadus-opilaste-pilguga

Teaduskooli kursustele saab registreeruda aadressilt http://www.teaduskool.ut.ee/kursused Hetkel on võimalik valida 33 kursuse hulgast, millele lisanduvad sügisel veel mõned kursused. Tänavuseks uuenduseks on see, et matemaatika kursuste seas suureneb veebipõhiste kursuste osakaal. Nagu juba varasemast teada, on Teaduskooli kursused mõeldud ennekõike ainest tõsisemalt huvitatud põhikooli 7.-9. klasside ja gümnaasiumiastme õpilastele.

30. juunil lahkus Teaduskooli juhi kohalt kauaaegne direktor Viire Sepp. 1. juulist asus Teaduskooli tööd koordineerima direktori kohusetäitjana Terje Kapp, kuniks leitakse avaliku konkursiga Teaduskoolile uus juht. Teaduskool jätkab kõigi oma seniste ülesannete täitmist võimekate laste koolitus- ja huvialategevuste pakkumisel ja arendamisel.

Tartu Ülikooli Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse (FIBIR) ja Tartu Ülikooli Teaduskooli toetusel on valminud gümnaasiumiõpilaste jaoks uus eesti keelde tõlgitud õppematerjal

Tartu Ülikooli teaduskooli 2015. aasta kursuseks valiti õpilaste hinnangute ja Teaduskooli komisjoni otsusega kursus „Eesti meditsiin – ajalugu ja tänapäev“.

Tartu ülikooli teaduskool teeb edukast hooajast kokkuvõtteid ja tänab kõiki koostööpartnereid panuse eest. Teaduskoolis toimus 2014/15. õppeaastal 50 kursust, millel osales 1907 õppijat ligi 200 koolist üle Eesti.

TÜ teaduskoolis viidi läbi 2014/15 õppeaastal 50 erinevat kursust, millest 49 kursust oli suunatud õpilastele ja üks õpetajatele. Kõigil kursustel alustas õppimist kokku 1907 õppijat ligi 200 koolist üle Eesti. Praeguseks on kursused tunnistusega lõpetanud 1210 õppijat (63,5%). Kaks kursust on veel hetkel käimas. Teaduskool tunnustab igal aastal kiituskirjaga neid õppijaid, kes on saavutanud õppetöös silmapaistvaid tulemusi - sel kevadel anti välja 71 kiituskirja tunnistusele lisaks.

Olümpiaadi kokkuvõtte koos tulemustega leiab lehelt http://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/inimeseopetuse-olumpiaad .

Bioloogiaolümpiaadi põhikooliastme lõppvoor toimus 15.-16. mail Jõgevamaal Luua. Võistlusele kutsuti 60 kuuenda kuni üheksanda klassi õpilast. Kahel päeval toimunud võistlus koosnes teooria- ja praktikavoorust (botaanikas ja zooloogias). Praktilistele voorudele eelnesid õppekäigud koos juhendajatega Tartu Ülikoolist ja Tartu Loodusmajast. Võistluse parimaks osutusid 6. klassi arvestuses Eveliis Väljaots Laiuse Põhikoolist, 7. klassi arvestuses Marleen Vahu Saaremaa Ühisgümnaasiumist,

Homsest, 14.–18. maini kogunevad Tartusse üle maailma 40 riigi noored filosoofid, et võtta mõõtu 23. rahvusvahelisel filosoofiaolümpiaadil, mis keskendub lahkarvamustele. Eestit esindavad õpilased Tartust, Pärnust ja Tallinnast. Filosoofia maailmameister saab medali kaela 17. mail.

Tänavuse filosoofiaolümpiaadi võitjad 39 riigi ja 83 õpilase konkurentsis on Iván György Merker Ungarist ja Antti Autio Soomest. Hõbemedaleid jagati välja 8 ja pronkse 6. Eesti esindajatest pälvisid au-äramärkimise Helen Maria Raadik Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist ja Liisi Voll Hugo Treffneri Gümnaasiumist. Kokku premeeriti au-äramärkimisega19 õpilast. Täielikud tulemused leiab olümpiaadi kodulehelt: http://ipo2015.ee/

8.-9. mail toimus Elva gümnaasiumis Eesti geograafiaolümpiaadi lõppvoor. Olümpiaadi lõppvooru kutsuti kokku sada 7.-12.klassi õpilast piirkonnavooru tulemuste alusel. Lõppvooru võistluslik osa koosnes viktoriinist, kirjalikust tööst, arvutivoorust, maastikuvõistlusest. Seekordses lõppvoorus lahendasid kõikide vanuserühmade õpilased ülesandeid arvutis Moodle’i keskkonnas, kasutades mitmeid internetiallikaid. Teise osa moodustas maastikuvõistlus, milleks gümnaasiumiastmel oli planeerimisülesanne ja noorematel mitmesugused mõõdistamised ja vaatlused maastikul.

25. aprillil peeti Tallinnas , Pelgulinna gümnaasiumis kunstiolümpiaadi lõppvooru. Tänavusse lõppvooru oli kutsutud eelvooru tulemuste põhjal 38 põhikooli- ja 29 gümnaasiumiõpilast. Lõppvoor koosnes teooria- ja praktikavoorust. Teooriaküsimused puudutasid kunstimõisteid ja kunstiajaloo seoseid ning küsimusi meedias kajastatu ja Eesti kunstikultuuri kohta. Praktilises voorus tegid õpilased loovtöö lähtuvalt antud teemast, vastavalt tehnilistele nõuetele ja selleks vajalikke kunstivahendeid kasutades.

28. aprillist - 3. maini peeti Poolas Balti informaatikaolümpiaadi, kus võistlesid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Norra, Rootsi ja Soome võistkonnad. Õpilastest kuulusid Eesti võistkonda: