Uudised

„Vastuvõtu eesmärgiks on tunnustada õpilaste pingutusi ning anda neile võimalus tutvuda kaasõppurite, teaduskooli töötajate ja mõistagi AHHAA väljapanekutega,“ ütleb päeva korraldaja TÜ teaduskooli haridustehnoloog Kelli Hanschmidt.

„Tänavuse õppeaasta märksõnadeks on mitmed uued ja õpilaste poolt väga hästi vastuvõetud tegevused,“ muheleb teaduskooli direktor Mihkel Kree. Uudse ettevõtmisena läks 2016. aastal Eestis toimunud Euroopa loodusteaduste olümpiaadi tuules käima uurimislabor (http://www.teaduskool.ut.ee/et/oppetoo/uurimislabor), mis loob katsetamishuvilistele 7.-12. klassi õpilastele võimaluse läbi viia integreeritud eksperimente bioloogiast, keemiast ja füüsikast.

Teaduskooli kodulehel on välja pandud 2016/2017. õppeaasta kursuste ja õpikodade lõpetajate nimekirjad. Lõppenud on 37 kursust (üks on peagi lõppemas), mille läbimise eest väljastatakse 1218-le õppurile tunnistus või tõend. Lõpetajate nimekiri: http://www.teaduskool.ut.ee/et/oppetoo/kursuste-nimekirjad.

President Kaljulaid arutles oma kõnes teaduse mõju ja olemuse üle, sõnades muuhulgas: "Füüsika on võimas teadus, mis loob kaitsva mõtteviisi – kaitseb libauudiste ja vigaste lubaduste eest. Ja loob uusi võimalusi siin planeedil õnnelikult igavesti edasi elada."

Tänavune bioloogiaolümpiaadi põhikooliastme (6.-9.kl.) lõppvoor toimus 19.-20. maini Taevaskojas. Osales 63 õpilast (kohal olid kõik kutsutud) 40 koolist. Neist viis 9. klassi õpilast on osalenud alates 6. klassist kõigis lõppvoorudes. Esimese päeva teooriavoorus oli küsimusi nii taime- kui loomariigist, ökoloogiast, inimkeha ehitusest ja talitlusest ning geneetikast, loodus- ja keskkonnakaitsest.

Karjääriloengute mõtteks on tutvustada füüsika eriala rakendusvõimalusi. Täna kavas olevad loengud on akadeemilise suunitlusega, kus sõna saavad: 15:05-16:05 Matt Taylor (Euroopa kosmoseagentuur) 16:15-17:00 Erik Tamre (Harvardi ülikooli vilistlane) 17:15-18:00 Kaupo Voormansik (Tartu observatoorium). Homme, 23.05, toimub Tallinnas TTÜ Mektorys ettevõtlusteemaline karjääripäev, kus esinevad Starship Technologies COO Allan Martinson, Merike Vilberg Swedbank’ist ja ettevõtte Lingvist asutaja Mait Müntel.

Alates 2016/2017 õppeaastast väljastab TÜ teaduskool õpilastele tunnistused ja tõendid digitaalselt (paberil tunnistusi ei väljastata ja ei saadeta koolidesse või õpilastele koduaadressile).

Balti keemiaolümpiaad toimus tänavu Vilniuse ülikoolis. Osalejaid oli traditsiooniliselt 20: 6 Eestist, 6 Lätist ja 8 korraldajamaalt Leedust. Eesti delegatsiooni kuulusid õpilastest Paul Kerner (Tallinna Tõnismäe reaalkooli 12. klass), Siim Kaukver (Tallinna reaalkooli 11. klass) ja Taido Purason (Tõrva gümnaasiumi 11. klass), Carel Kuusk (Tallinna reaalkooli 12. klass), Juri Volodin (Tallinna Õismäe vene lütseumi 11.klass), Joosep Kaimre (Hugo Treffneri gümnaasiumi 11. klass) ja mentoritena Lona-Liisa Pruks ning Jörgen Metsik Tartu ülikoolist.

Põhja- ja Baltimaade füüsikaolümpiaad on jätk Eesti-Soome maavõistluse pikaajalisele traditsioonile, mis on alguse saanud soovist ühiselt välja valida võistkonnad rahvusvahelisele füüsikaolümpiaadile. Ühtlasi täidab see treeningvõistluse rolli, kus ülesannete raskusaste vastab rahvusvahelisele olümpiaadile ning lahendamiseks vajalikud teadmised võivad kohati väljuda kooli õppekava raamest.

Laupäeval, 29. aprillil, toimus Pärnu Mai koolis matemaatikaviktoriini Nuputa lõppvoor. Piirkonnavooru tulemuste põhjal jõudis lõppvooru 34 7. klassi kolmeliikmelist võistkonda ning sama palju neljaliikmelisi 5-6. klassi tiime. Võistluse käigus tuli õpilastel lahendada loovus-, nuputamis- ning jah-ei vastusega ülesandeid. 5.-6. klassi õpilased näitasid veel oma matemaatikamõistete tundmist ristsõna lahendamisega. Tänavuse matemaatikaviktoriini paremusjärjestus: 7. klass

Füüsikaviktoriin "Spekter" toimub 3. mail 2017 ajavahemikus kl 8:00 kuni 20:00 füüsika e-õpiku veebikeskkonnas. Osaleda saab nii eesti kui vene keeles nutitelefoni, tahvli või arvuti vahendusel. Viktoriini link avatakse 3. mail kell 8:00 veebilehel http://teaduskool.ut.ee/spekter. Viktoriinist osavõtt on tasuta ja eelnevalt registreerima ei pea.

22.-23. aprillil toimus Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis lingvistikaolümpiaadi lõppvoor, millest võttis osa 44 eelvooru parimat lahendajat. Olümpiaadil pidid õpilased loogikat rakendades lahendama ülesandeid neile tundmatute keelte ja/või keelenähtuste kohta. Lõppvooru ülesanded käsitlesid Ghanas ja Togos räägitavat eve keelt ning numbrisüsteemil põhinevat tehiskeelt Universal Character, läänemeresoome keeltes toimunud häälikumuutusi, tiibeti keele kirjasüsteemi, vanakreeka arvusüsteemi ja ajaväljendeid.

22. aprillil toimus TÜ Chemicumis Eesti loodusteaduste olümpiaadi (ELO) lõppvoor, kuhu piirkonnavooru tulemuste põhjal oli kutsustud 58 põhikooli õpilast, kes olid sündinud 2002 või hiljem. ELO süsteemis lahendatakse piirkonnavoorus keemia, füüsika ja bioloogia ainetest lõimitud teooriaülesandeid ning lõppvoor pühendatakse praktiliste ülesannete lahendamisele. Tulemuste arvestust peetakse teooria ja praktika kohta eraldi ning lõpuks koostatakse ka koondedetabel.

„Tänavuse lahtise võistluse esikoht läks esmakordselt tütarlapsele,“ rõõmustab võistluse korraldaja Tiit Sepp Hugo Treffneri gümnaasiumi abiturendi Eva-Maria Tõnson üldvõidu üle 28 õpilase konkurentsis.

16. märtsil toimunud Känguru matemaatika võistlusmängu tulemused on selgunud ja avaldatud lehel: http://www.teaduskool.ut.ee/et/ainevoistlused/kanguru. „Seda pole Känguru enam kui 20 aastase staaži juures veel nähtud, et iga vanuserühma võitmiseks oli vaja perfektset lahendust,“ rõõmustab võistluse korraldaja TÜ teaduskooli matemaatikametoodik Raili Vilt.

15. – 16. aprillil toimus Tartus Physicumis 64. Eesti füüsikaolümpiaadi lõppvoor, kus osales 113 parimat ainetundjat üle Eesti. Õpilastel tuli viie tunni jooksul lahendada nii teoreetilisi kui eksperimentaalülesandeid.

Olümpiaadi vabariiklikku lõppvooru tulid mõõtu võtma igast Eesti piirkonnast parimad ainetundjad käsitöös, kodunduses ja tehnoloogiaõpetuses, kes selgitati välja olümpiaadi piirkondlikes voorudes 15. märtsil. Nii piirkondlikus kui ka vabariiklikus voorus toimus olümpiaad kolmes tehnoloogiavaldkonna aines eraldi: käsitöös, kodunduses ning ka tehnoloogiaõpetuses pidid osalejad näitama oma teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi.

Eesti keel võõrkeelena olümpiaadi fookuses oli keeleline viisakus. Olümpiaadi žürii liige Tallinna ülikooli lektor Tiina Rüütmaa selgitab: „Meil tuleb pidevalt otsustada, kuidas kedagi kõnetada, milliseid keelelisi struktuure suhtluses kasutada. Isegi muidu suurepärase keeleoskusega eesti keelt teise keelena kõneleja võib valida suhtlussituatsiooni sobimatuid keelelisi vahendeid ning mõjuda vestluspartnerile ebaviisakana. Keelelise viisakuse normid on keeliti vägagi erinevad, nii ei ole alati abi emakeele eeskujust.

Prantsuse keele olümpiaadi korraldatakse neljas eri kategoorias: põhikooli õpilastele, kellele prantsuse keel on esimeseks ehk A-võõrkeeleks; põhikooli õpilastele, kellele prantsuse keel on kas teiseks või kolmandaks ehk B/C-võõrkeeleks; gümnasistidele A-võõrkeele tasemel ja gümnasistidele B/C-võõrkeele tasemel.

31. märtsil ja 1. aprillil toimus Tartus 64. üleriigilise keemiaolümpiaadi lõppvoor. Lõppvoorus osales 99 9.-12. klassi õpilast, kes olid sinna kutsutud olümpiaadi piirkonnavooru ja keemia lahtise võistluse tulemuste põhjal. Lõppvoor koosnes teooria- ja eksperimentaalvoorust. Esimesel päeval toimus 5 tundi kestev ülesannete lahendamine, kus õpilased näitasid üldisi keemiaalaseid teadmisi. Teisel päeval tegid 10 parimat igast vanuserühmast laboratoorse töö.