Uudised

Tartu Ülikooli teaduskool tõstab Paides toimuval arvamusfestivalil fookusesse küsimuse, kuidas avastada võimekaid noori ja milliseid arenguvõimalusi neile pakkuda. Reedel ja laupäeval, 9.–10. augustil, oleme teadusala serval kell 12–18 väljas oma telgiga, kus huvilised saavad tutvuda meie igapäevatööga. Külastajatel on võimalus meie juures panna oma nutikus ja teadmised proovile loogika, täppis- ja loodusteaduste ülesannete lahendamisel. Korralame ka lauamängude Tapatan ja Shisima miniturniire, kus edukamad teenivad auhindu.

Pärast 29 aastat toimus rahvusvaheline keemiaolümpiaad jälle Pariisis. Olümpiaadi motoks oli „Making science together“, mis lisaks otsesele viitele sellele, et olümpiaadil lahendasid 80. riigi rohkem kui 300 õpilast ülesandeid üheskoos, kutsus üles ka üleüldisele riikidevahelisele teadusalasele koostööle.

Rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil antakse kahe päeva jooksul lahendada kokku kuus matemaatikaülesannet, mille lahendamise peamine raskus seisneb matemaatikatõdede nutikas kombineerimises. Seega ei piisa edukaks esinemiseks lihtsalt paljude faktide äraõppimisest. Iga ülesande eest on võimalik teenida maksimaalselt 7 punkti. Võistlusest võtsid osa 112 riigi esindajad. Igast riigist võib osaleda kuni 6 õpilast. Selle aasta rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad toimus 14.-22. juulil Suurbritannias, Bathis.

Seekordsel 30. rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil osalesid enam kui 70 riigi delegatsioonid. Igast riigist võib osaleda kuni 4 õpilast. Juubeliolümpiaadi praktilised tööd olid: molekulaarbioloogia, rakufüsioloogia, bioinformaatika ning roheline bioloogia (siia alla mahtusid nii botaanika, anatoomia kui ka ökoloogia). Teooriavoorus andis tunda, et ülesannete koostamisel oli arvestatud pigem äraproovitud teega, st et oli mindud enam klassikaliselt kindlate suundade peale. Ja see töötas, sest vaidlemist ülesannete üle polnud palju.

Eesti õpilane Konstantin Dukatš võitis kuldmedali selle aasta rahvusvaheliselt füüsikaolümpiaadilt, mis toimus 7.–15. juulil Tel Avivis Isrealis. Võistlust korraldas Iisraeli haridusministeerium koostöös Tel Avivi ülikooliga.

Kaliningradis toimunud võistlusel said Robin Haljak Tallinna Reaalkoolist ja Jürgen Öövel Hugo Treffneri Gümnaasiumist 46 õpilase konkurentsis hõbemedalid.

13. juunil kohtusid Kohtla-Järvel Tartu Ülikooli teaduskooli ja Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži esindus, et arutada koostöövõimalusi. Mõlema kooli esindused näevad võimalusi ühiselt luua andekatele õpilastele kursusi ning koolitusi reaal- ja tehnikavaldkonnas. Esimene ühine ettevõtmine on juba augustis, mil Tartus toimub 9.–12. klassi õpilastele mõeldud tehnoloogialaager. Seal korraldab kolledž alternatiivsete energiaallikate ja veeanalüüside töötoa.

Ege-Ly Petermann sai teise koha üle-euroopalisel DNA päevale pühendatud essee- ja videovõistlusel videote kategoorias. Võistlustööks esitas Ege-Ly lühivideo teemal “Why does gene editing work, and why are the expectations for this approach so high?” (“Miks geenide muundamine töötab ja miks on ootused sellele nii kõrged?”).

Rahvusvaheline filosoofiaolümpiaad toimus 16.-19. maini Roomas. Võistlusest võttis osa 102 õpilast 48 riigis. Eestit esindasid Tallinna Reaalkooli õpilased Robin Haljak ja Hans Kristjan Veri, kellest viimane pälvis au-äramärkimise, kaks kuldmedalit rändasid Venemaale ja Horvaatiasse. Koolinoored kirjutasid võistlustööna võõrkeelse essee, mille teema tuli valida nelja etteantud tsitaadi seast. Robin Haljak valis Platoni tsitaadi kannatamisest õigluse nimel. Eesti võistkonna mentori Leo Luksi sõnul tõi Hans Kristjan Verile edu keerukas tunnetusteoreetiline tsitaat Bhagavadgītāst.

4.–11. maini toimus Portugalis Almadas 17. Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad (EUSO), kus osales 150 õpilast 24 riigist. EUSO on eri loodusteadusi, ennekõike bioloogiat, keemiat ja füüsikat ühendav eksperimentaalsetele võistkondlikele töödele üles ehitatud olümpiaad, millel saavad osaleda kuni 16-aastased õpilased Euroopa Liidu liikmesriikidest.

4. juunil Riias lõppenud kolmandal Euroopa füüsikaolümpiaadil (EuPhO) oli Eesti tiim võidukas: Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Richard Luhtaru võitis kuldmedali. Richard Luhtaru edu aluseks oli maksimumilähedane tulemus teoorias, sh täispunktidele lahendatud raskeim teooriaülesanne. Hõbemedalid said Hannes Kuslap (Hugo Treffneri Gümnaasium), Kaarel Kivisalu (Tallinna Reaalkool) ja Konstatin Dukatš (Narva Keeltelütseum) ning aukirja pälvis Urmas Luhaäär (Nõo Reaalgümnaasium).

Laupäeval, 4. mail, toimus Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumis matemaatikaviktoriini Nuputa lõppvõistlus. Viktoriini käigus panid oma matemaatikateadmised ja nutikuse stardijoonele 67 kolmeliikmelist meeskonda. Nimelt jõudis piirkonniti toimunud eelvoorude põhjal 7. klasside lõppvõistlusele 33 võistkonda ning 5-6. klasside võistlusele 34 võistkonda. Meeskonnatöö ja teadmised tagasid selle, et edukalt saaksid lahendatud nii üldist loovust kui ka matemaatilist nupukust nõudvad ülesanded. Näiteks lahendasid 5.-6. klassi õpilased ühe ülesandena ka matemaatikamõistete tundmise ristsõna.

Äsja lõppenud Balti informaatikaolümpiaadil (BOI) krooniti võitjaks leedukas Tautvydas Jasiūnas. Eesti õpilastest võitis kümne riigi 64 õpilase konkurentsis hõbemedali Toomas Tennisberg ja pronksmedalid Richard Luhtaru ning Jaagup Tamme. Kõik Eesti medalivõitjad õpivad Hugo Treffneri gümnaasiumis.

Tartu Ülikool kutsub huvilisi osalema bioloogia erialakatse ettevalmistaval e-kursusel, et valmistuda meditsiiniteaduste valdkonna sisseastumiseks. Registreeruda saab alates 2. maist, kursus avatakse 6. mail ja jääb avatuks 1. juulini 2019.

Filosoofiaolümpiaadi lõppvoorus selgitati võitjad võõrkeelse essee, väitluse ja testide põhjal. Esikoha sai Robin Haljak Tallinna Reaalkoolist ja teise koha tema koolivend Hans Kristjan Veri. Nemad esindavad Eestit 16.–19. mail rahvusvahelisel filosoofiaolümpiaadil Roomas.

20. aprillil toimus TÜ Chemicumis Eesti loodusteaduste olümpiaadi (ELO) lõppvoor, kuhu piirkonnavooru tulemuste põhjal oli kutsustud 53 põhikooli õpilast, kes olid sündinud 2003. aastal või hiljem. ELO süsteemis lahendatakse piirkonnavoorus keemia, füüsika ja bioloogia ainetest lõimitud teooriaülesandeid ning lõppvoor pühendatakse praktiliste ülesannete lahendamisele. Tulemuste arvestust peetakse teooria ja praktika kohta eraldi ning lõpuks koostatakse kahe vooru põhjal koondarvestus.

Matemaatikaolümpiaadi lõppvooru kutsuti vastavalt matemaatikaolümpiaadi süsteemile 9.-12. klassi õpilasi, kes on näidanud parimaid tulemusi kahe lahtise võistluse ja olümpiaadi piirkonnavooru ülesannete lahendamisel. Lõppvoorus osales kokku 104 õpilast, kellele lisandus 9. klassi arvestuses üks õpilane Lätist. Parimad matemaatikaülesannete lahendajad selgitati välja olümpiaadi esimesel päeval, kus viie tunni jooksul tuli leida lahendus 5 ülesandele. Tänavuse võistluse parimad, ehk I auhinna saajad olid:

11. aprillil sai Tartus alguse järjekorras 27. Balti keemiaolümpiaad. Balti keemiaolümpiaadil võistlevad kolme riigi võistkonnad nii praktilistes kui ka teoreetilistes ülesannetes. Esimesel päeval toimus eksperimentaalne voor, kus õpilastel tuli viie tunni jooksul määrata majoneesis soola ja äädika sisaldust ning sünteesida kaltsiumhüpokloriti, mida kasutatakse tavaliselt pleegitina, abil mentoolist mentooni. Ülesanded olid õpilastele parajad pähklid, mistõttu täitis laboreid tõsine töömeeleolu.

16.-17. märtsil toimus Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis 17. lingvistikaolümpiaadi lõppvoor, millest võttis osa eelvooru 44 parimat osalejat. Olümpiaadil pidid õpilased loogikat rakendades ja etteantud keelematerjali kasutades lahti murdma nii Hiina kirjamärkide järjestamiseks kasutatud koodi, mansi keele arvusüsteemi kui ka punktkirjas rehkendusi. Samuti oli ülesanne Kanadas kõneldava mohoogi keele häälduse ning türgi keele sõnade ja fraaside tähenduse teemal.

Reedel, 12. aprillil toimus Tartus üleriigiline soome keele olümpiaad Agricola. Olümpiaadi eelvoorust võttis osa 58 õpilast (14 koolist). Lõppvoorus osalejaid oli 22 (8 koolist). Olümpiaadi teema oli tänavu Tarinoita yli lahden (Inimesed Eesti-Soome sillal).